Seadusandlik võim

LÜHIKONSPEKT

Allikas: Projekt "Minu Riik" 

vt ka  

• http://www.riigikogu.ee/
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Parlament
• http://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu

 Riigikogu ja seadusloome

Eesti on vastavalt 1992. aastal vastu võetud põhiseadusele iseseisev ja sõltumatu demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas.

Rahvas teostab oma võimu, valides endi hulgast esinduskogu ehk parlamendi. Eesti Vabariigi parlamenti nimetatakse Riigikoguks. 

Riigikogu saab valida Eesti Vabariigi kodanik, kes on vähemalt 18-aastane ja keda kohus ei ole tunnistanud teovõimetuks. Lisaks parlamendi valimisele saab rahvas võimu teostada ka rahvahääletuse kaudu.

Eesti demokraatlikku riigikorda iseloomustab võimude lahususe printsiip:

•          seadusi annab välja parlament ehk Riigikogu;

•          seaduste ellurakendamise eest vastutab Vabariigi Valitsus;

•          kooskõlas seadustega mõistab õigust kohus.

1992. aasta põhiseaduse kohaselt on Riigikogu ühekojaline parlament ja koosneb 101 liikmest, kelle rahvas valib iga nelja aasta järel märtsi esimesel pühapäeval.

Õigus valida on hääleõiguslikel Eesti kodanikel. Igal valijal on üks hääl ja hääletamine on salajane. Riigikogu liikmeks võib kandideerida vähemalt 21-aastane hääleõiguslik Eesti Vabariigi kodanik. Kandideerida saab nii parteide ehk erakondade ridades kui ka individuaalselt.  Valimiskünnis Riigikokku pääsemiseks on 5% kogu riigis antud häältest.

Riigikogu töö toimub täiskogu istungitel, komisjonides ja fraktsioonides ehk saadikurühmades.

Riigikogu istungid on üldjuhul avalikud ning neid on võimalik jälgida nii Riigikogu koduleheküljelt www.riigikogu.ee kui ka Riigikogu istungisaali rõdult.

Riigikogus on 11 alatist komisjoni: Euroopa Liidu asjade komisjon, keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon ja õiguskomisjon.

Aktuaalsete teemadega  tegelemiseks on Riigikogul õigus moodustada ka ajutisi ja erikomisjone.

Riigikogu ülesanne on võtta vastu seadusi, mille järgi riik toimib. Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel.

Seaduse vastuvõtmiseks peab seaduseelnõu täiskogu istungil läbima kolm lugemist, kuid nt välislepingute ratifitseerimise puhul võib piirduda ka kahe lugemisega.

Riigikogu poolt vastu võetud seadusele kirjutab alla Riigikogu esimees ning seadus saadetakse väljakuulutamiseks presidendile.

Vabariigi Presidendil on õigus jätta seadus välja kuulutamata ning saata see Riigikogule uuesti arutamiseks. Lisaks seadustele võtab Riigikogu vastu ka otsuseid, avaldusi, deklaratsioone ja pöördumisi.

1992. aasta põhiseadusega on sätestatud, et Riigikogu valib Eestile riigipea – Vabariigi Presidendi. Presidendikandidaat peab Riigikogus saama kahekolmandikulise häälteenamuse (68 häält).

Kui kolme hääletusvooru käigus sellist tulemust ei saavutata, siis läheb valimisõigus üle valimiskogule, mis moodustatakse Riigikogu liikmetest ning valla- ja linnavolikogude esindajatest.