2023. aasta 5.märtsil selgub, kes saab Riigikokku järgmiseks 5 aastaks. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,6 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 20,9 protsenti, ja Keskerakonda 18,1 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestiline küsitlus puudutas inimeste eelistusi riigikogu valimistel ja sellele vastas 1000 täisealist Eesti kodanikku. Tulemuste esitlemisel eemaldati "ei oska öelda" vastajate osakaal – selliseid vastajaid oli novembris 17 protsenti (oktoobris 27 protsenti).
Kõige populaarsem erakond on jätkuvalt Reformierakond, mida toetab 21 protsenti vastajatest, mis on aga kolme protsendipunkti võrra vähem kui oktoobris.
Vabaühenduste liidu juhataja Maris Jõgeva kirjutab, kuidas ta kodanikuna vajab osalemiseks piisavat hingamis- ja tegutsemisruumi, mis aga ei tähenda, et teda ja teisi kodanikuaktiviste peaks piltlikult öeldes päris õue saatma.
Rahvusvaheline Mittetulundusõiguse Keskus on alates 2012. aastast tuvastanud kõigi maailma valitsuste seast 70, kes on pidanud õigustatuks kodanikuruumi piiramist – neis riikides on viie aasta jooksul kehtestatud kokku 120 seadust või muus vormis regulatsiooni, mis on muutnud keerulisemaks mõtete vabalt väljendamise, organisatsioonide loomise ja nendes tegutsemise, kodanikualgatuse toetamise või avalike protestide korraldamise.
