Ühiskonna valitsemine

II teema VALITSEMINE



Olenko, Toots "Ühiskonnaõpetus" lk 31 ja lk 95-130

Vaata ka : Eesti Vabariigi Põhiseadus , Põhiseaduse kommenteeritud väljanne

Soovitan vaadata: www.oesel.ee/yhiskonnaopetus/esitlused/2_Demokraatia.ppt‎

2.1 Riigikorraldus ja institutsioonid

Riigivalitsemise vormid on
Olenko, Toots "Ühiskonnaõpetus" lk 96-100

• vabariik (presidentaalne või parlamentaarne vabariik)
•  monarhia (kuningas, keiser, tsaar jt)

 Riigikorralduse vormid on 

• unitaariik
• föderatsioon
• konföderatsioon

Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. 

 (Venemaa on ametlikult föderatiivne presidentaalne vabariik,)

Föderatsioon- see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus. Liitriigi keskvalitsuse kompetentsi kuuluvad tavaliselt rahandus, välis- ja kaitsepoliitika.

Konföderatsioon- see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks. Konföderatsiooni liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse ehk iseseisvuse (nt Euroopa Liit).

Riik teostab võimu, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigil on kontroll oma territooriumi üle.Riigiasutused ja institutsioonid on avalikud. Riigiasutuste töö finantseeritakse reiigieelarvest.

·     

    Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr.

   

   Riigi põhitunnused on: 

• -  kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, jms)  

• -  suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta).  

• -  rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud).

c

·          Avalik haldus - plaanipärane tegevus, et ellu viia riigi poliitikas püstitatud eesmärke -  on riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse peamine ülesanne.
   
  2.2 Õigusriik ja võimude lahusus

Olenko, Toots "Ühiskonnaõpetus" lk 96

Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. 

Õigusriigi tunnused:  

• Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon e põhiseadus).
• Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes
• Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes.
• Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud.
• Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele.
• Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest.

   Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte.

Võimude lahususe idee elemente sisaldus juba antiikaja Rooma vabariik. 

Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof John Locke, kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada kuninga ja parlamendi vahel.

Moodsa vormi andis võimude lahususe põhimõttele Charles de Montesquieu oma teoses "Seaduste vaimust" (pr. k De l'esprit des lois), pidades vajalikuks riigivõimu kolmikjaotust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis

2.3 Kõrgem seadusandlik võim 

 Olenko, Toots "Ühiskonnaõpetus" lk  99-100, 101-109

Riigikogu
Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament. Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks.  

 Parlament on üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Lisaks seaduste vastuvõtmisele on sageli parlamendi pädevuses teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle.
Tavaliselt on parlamendi oluline ülesanne riigieelarve kinnitamine.

Eesti parlamenti nimetatakse Riigikoguks.

Vaata lühikonspekti siin


2.4 Kõrgem täidesaatev võim. 
  Olenko, Toots "Ühiskonnaõpetus" lk  110-115




Vabariigi valitsuse koduleht

Peaministrikandidaadi nimetab Vabariigi President.
Ministrikandidaadid esitab Peaminister

Täidesaatvat võimu teostab Eesti Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil:

Maavalitsused

Ministeeriumid

Ametid

Inspektsioonid

Muud valitsusasutused

Valitsuse koossseis (märts 2014)

Vabariigi valitsuse kohustused ja ülesanded

Põhiseaduse § 14.  
Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.

Põhiseaduse § 87 järgi . 
Vabariigi Valitsus:

1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;

2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;

3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;

4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;

5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;

6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;

7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;

8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;

9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.

§ 88. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid.

Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust.

Vabariigi Valitsuse juhina peaminister:

·         juhatab Vabariigi Valitsuse istungeid;

·         kirjutab alla Vabariigi Valitsuse õigusaktidele;

·         teeb käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Presidendile ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse koosseisu;

·         esindab Vabariigi Valitsust kohtus või annab volituse Vabariigi Valitsuse esindamiseks kohtus;

·         esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus;

2.5 Eesti Vabariigi Riigipea. 

 Eesti Vabariigi President

1. Presidendi valimine ja ametiaeg

Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel Riigikogu.
- See more at: http://president.ee/et/vabariigi-president/paedevus/index.html#sthash.Imq2VM30.dpuf

1. Presidendi valimine ja ametiaeg

Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel Riigikogu.
- See more at: http://president.ee/et/vabariigi-president/paedevus/index.html#sthash.Imq2VM30.dpuf

Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. 

Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel Riigikogu. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. 

Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus.

2.6 Kohtuvõim. 
 Olenko, Toots "Ühiskonnaõpetus" lk 122-125
  vt Eesti Kohtusüsteem

Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, süsteemi esimese astme moodustavad maakohtud (4) ja halduskohtud (2), teise astme ringkonnakohtud (2) ning kolmandaks astmeks on Riigikohus. Kohtukorraldus ja kohtuteenistuse õiguslikud alused on sätestatud seadustega.

Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja riigikohtust.

Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.

Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses (Ida-Virumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja).

Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus.


2.7 Ombudsman (õigusvahemees,õiguskantsler)

vt kodulehekülge Eesti Vabariigi Õiguskanstler

Õiguskantsler on põhiseaduse kohaselt ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon. Õiguskantsleri institutsioon ei ole seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa, ta ei ole poliitiline ega õiguskaitseasutus.
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule oma aasta tegevuse ülevaate.
Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid. Niisugune kombineeritud pädevus on rahvusvahelises plaanis ainulaadne.

2.8 Kohalik omavalitsus (KOV).
Olenko, Toots "Ühiskonnaõpetus" lk 125-130
Vt siit http://et.wikipedia.org/wiki/Kohalik_omavalitsus

Kohalik omavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.