Kodanikuühiskond

IV KODANIKUÜHISKOND
 Olenko, Toots "Ühiskonnaõpetus" lk34-37

4.1 Kodanikuühiskond kui demokraatliku riigi tunnus


Demokraatliku ühiskonna üheks tunnusjooneks on kodanike aktiivne osalemine riigi ja ühiskonnaelus.

Kolmanda sektori esindajatena on kodanikud ja inimeste poolt loodud mittetulundusorganisatsioonid aktiivsed ühiskonnaelu kujundajad.

Kodanikuühsikond on vahelüliks riigi (avaliku sektori), turumajanduse (ärisektori) ja inimeste eraelu vahel.

Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone.

 Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit.

Loe rohkem siit ...

 4.2 Survegrupid ja sotsialsed liikumised
Olenko, Toots "Ühiskonnaõpetus" lk 84-88 
  • Erakonnad ehk parteid- eesmärk on tulla võimule, peamiselt poliitilised huvid ja eesmärgid 
  • Survegrupid ehk organisatsioonid või ühendused, mille eesmärgiks on kaitsta kindla  kategooria grupi huve - näiteks: põllumehed, töötajad, arstid, kalamehed, tööandjad jne. Survegruppide eesmärgiks on eelkõige iseenda huvide kaitsmine ja elu parandamine.  
  • Sotsiaalsed liikumised -

Kodanike algatused, liikumised, organisatsioonid, portaalid

Artiklid kodanikuühiskonna toimimisest





No comments: