Garri Raagmaa: Eesti julgeolek sõltub asustusest

Allikas:postimees.ee

Avaldatud: 12. mai Kell 12:24

Riigikaitse on territoriaalne fenomen, leiab TÜ regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa (SDE). Kui elanikkond on koondunud mõnda suuremasse keskusse, on sellise riigi hävitamine üsna lihtne.

Hakatuseks üks lugu. Turu sõbrad korraldasid mulle 1991. aastal «töö- ja puhkelaagri» ühes Edela-Soome talus. Olnud seal juba mitu nädalat, küsisin vanaperemehelt, miks tal vintpüss kogu aeg koridoris seina najal seisab. Ta osutas ida poole ja vastas: «Aga siis on mul hea kohe ryssä’le tina anda.» Kaks nädalat hiljem algas Moskvas putš ja tankikolonnid veeresid Tallinna poole. Aga mitte Helsingi poole.

Rohkem loe siit ...

Valitsuskoalitsiooni tegevuskava 2014

Allikas:valitsus.ee

Taavi Rõivase juhitav valitsus astus ametisse 26. märtsil 2014. aastal. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Reformierakond ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond .

Valitsuse tegevuseesmärgid aastateks 2014-2015 on sõnastatud Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsiooni tegevuskavas(pdf, 309 KiB).

Valitsuse olulisemad prioriteedid tõi peaminister välja oma 24. märtsil 2014. a Riigikogule peetud kõnes valitsuse moodustamise alustest.

Valitsuse prioriteetideks on tööjõumaksude vähendamine, sh tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määra langetamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, lastetoetuste tõus ja kaitsekulude tagamine vähemalt 2% sisemajanduse kogutoodangust.

Koalitsioonilepingu elluviimiseks koostatakse „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2014-2015“, milles fikseeritakse koalitsiooni tegevuskava elluviimiseks vajalikud ülesanded, nende eest vastutavad ja kaasvastutavad ministrid ning tähtajad.

Rohkem loe siit...

Loe, millistes muudatustes saavutas loodav koalitsioon täna kokkuleppe

Allikas: postimees.ee

Avaldatud: 16. märts kell 20:36

Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond leppisid tänastel koalitsiooniläbirääkimistel kokku uue võimuliidu lubadused hariduse, kodakondsuse, keskkonna, energeetika, ettevõtluse, maaelu ja põllumajanduse valdkonnas.

Haridusvaldkonna lubadused
Reformierakondlasest peaministrikandidaadi Taavi Rõivase sõnul on hariduspoliitika prioriteediks õpetajate palgatõus ja hariduse kvaliteet. «Jätkame vene õppekeelega gümnaasiumide eesti keelele üleminekut ja pühendame tähelepanu sellele, et üleminek reaalselt toimiks selliselt, et eesti keele õppe kvaliteet märgatavalt paraneks ja võimaldaks konkurentsivõimeliselt ka Eesti tööjõuturul osaleda,» ütles ta pärast tänaseid kõnelusi.
Rõivase erakonnakaaslase, riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul tuleb eestikeelsele õppele üleminekut toetada õpetajate täiendkoolituse ning kvaliteetsete õppematerjalidega. «Koole, kellel on raskusi osalisele eestikeelsele õppele üleminekul, tuleb nõustada ja abistada. Osalisele eestikeelsele õppele ülemineku eesmärkides järeleandmisi teha ei tohi,» lausus ta.
Klaasi sõnul peab iga õpilane, kes lõpetab Eestis gümnaasiumi, valdama riigikeelt tasemel, mis võimaldab tal oma õpinguid jätkata Eesti kõrg- ja kutsekoolides eesti keeles. «Loodav koalitsioon kavatseb enam panustada eesti keele õpetamisele ka põhikoolides,» lisas ta.
Edasi loe siit...

Taavi Rõivas: kõik inimesed peavad Eesti edust osa saama

Allikas: http://epl.delfi.ee/

Eestil on potentsiaali kiiresti areneda kõige olulisemas asjas, milles me ülejäänud Euroopast maha jääme – inimeste sissetulekutes, ütleb peaministrikandidaat Taavi Rõivas.

Viimaseid päevi sotsiaalministrina töötav Taavi Rõivas (34) on poliitikas olnud juba oma kümme aastat, sellest hoolimata pole tema isiklikest vaadetest palju teada. Rõivas tõrjub oma esimeses valitsusjuhi vaatega antud pikas intervjuus hirmu, et tema asemel hakkab riiki valitsema erakonna tagatuba, ja rõhutab, et võõrtööliste sissetoomise asemel peame me tööle aitama osalise töövõimega inimesed ja pensionärid, kel veel jaksu jätkub.
Edasi loe siit...

Professor: poliitiline süsteem pole harjunud vabakonna olemasoluga

Allikas: postimees.ee
Avaldatud: 25. veebruar kell 21:57

Algatusele «Elamisväärne riik» alla kirjutanud Tallinna ülikooli filosoofia professor Tõnu Viik tõdes, et Eesti poliitiline süsteem ei ole harjunud vabakonna tõusmisega, kuid samas on juba näha väga väikest poliitika muutumist.

Viik ütles ETV saates «Vabariigi kodanikud», et ei ole hirmu, et viimastel aastatel mitu järjestikkust manifesti ja üleskutset üksteist devalveeriksid, pigem vastupidi, vahendas ERR Uudised.

Ta tõdes samas, et Eesti poliitiline süsteem pole veel harjunud, et lisaks ajakirjandusele ja poliitikale on areenil veel kolmas mängija - vabakond, kes ka midagi arvab, ütleb, organiseerub ja sekkub.

Rohkem loe siit..

Peaminister Ansip teatab ilmselt sel pühapäeval valitsuse tagasiastumisest

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/


Peaminister Andrus Ansip teatab Delfile teadaolevalt pühapäeval Tartus Vanemuises peetavas kõnes, et astub peaministri kohalt tagasi. Tagasiastumisavalduse riigikogule esitab ta järgmisel nädalal pärast vabariigi aastapäeva.

Nädalavahetusel pärast seda, 1. ja 2. märtsil toimuvad Reformierakonna volikogu ja üldkogu, kus Ansipi asemel valitakse erakonna esimeheks Siim Kallas, kes hakkab kohe oma valitsust kokku panema.

Rohkem loe siit...

Reinsalu: Tartu rahu oli Eesti diplomaatia suurvõit

Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul oli 94 aastat tagasi Venemaaga sõlmitud Tartu rahuleping Eesti diplomaatia suurvõit, mis poleks sündinud ilma meie riigikaitsjate kindlameelsuse ja vankumatu tahteta kaitsta meie noort iseseisvust.

"Selle ajaloolise leppe allkirjastamine lõpetas Vabadussõja ning tänu sellele sündis ka rahvusvaheline tunnustus meie riigile. 
Me võitsime kogu rahva visa võitluse tulemusel Vabadussõja. 
See võit tagas eesti rahvale eneseteostuse riigina," märkis Reinsalu.

Rohkem loe siit..

Holokausti päev

Holokausti mälestuspäev ehk holokausti ohvrite rahvusvaheline mälestuspäev on alates 27. jaanuarist 2006 üleilmselt tähistatav tähtpäev Teises maailmasõjas massiliselt mõrvatud juutide mälestuseks. Peale leina on tähtpäev mõeldud ka vastava haridus- ja uurimistöö ergutamiseks.

Holokaust (kreeka keeles holokauston, 'täielikult ohverdatud'; heebrea keeles השואה HaSho'a, 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks.

Teises maailmasõjas kannatasid ka mustlased, poolakad ja venelased. Siiski mõistab enamik teadlasi holokausti all üksnes Teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi; laiemas mõistes on holokaust igasugune genotsiid.

Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini.
1990. aastal teatas Auschwitz-Birkenau laagri muuseum, et ainult selles laagris hukkunute arv oli umbes 1,1–1,6 miljonit inimest, kellest 90 % moodustasid juudid).

Holokausti juudi rahvusest ohvrite mälestamiseks on 1990. aastatest saati tähistatud Holokausti mälestuspäeva. Eesti Vabariigis sai mälestuspäev valitsuse heakskiidu ja esimest korda tähistati seda 27. jaanuaril 2003.

Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Holokausti_m%C3%A4lestusp%C3%A4ev

Naturalisatsiooni korras sai mullu kodakondsuse 1300 inimest

Allikas: uudised.err.ee

Valitsus andis möödunud aastal naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse 1309 inimesele, mida on 30 võrra vähem kui aasta varem.
Enamik ehk 1129 inimest olid enne Eesti kodakondsuse saamist määratlemata kodakondsusega, kirjutas Postimees.

153 uuel kodanikul oli varem Venemaa, 16-l Ukraina ja kahel Valgevene kodakondsus. Üks kodakondsuse saaja oli varem Gruusia, üks Hiina, üks India, üks Kanada, üks Kasahstani, üks Leedu, üks Läti, üks Pakistani ning üks Tadžikistani kodanik.

Rohkem loe siit ...

Milleks on Eestil vaja e-hääletamist?

Ülle Madise
Allikas: Riigikogu Toimetised http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11332&op=archive2

Kuigi elektroonilise hääletamise sisseviimine ei pruugi suurendada rahva valimisaktiivsust, aitab see tõenäoliselt säilitada senist osavõtuprotsenti.

Mõiste elektrooniline hääletamine (edaspidi e-hääletamine) tähistab Eesti seadustes ja tavaliselt ka aruteludes hääletamist interneti teel vabalt valitud kohast. Hääletamismasinate või -arvutite kasutuselevõttu valimisjaoskonnas ei ole tõsiselt kaalutud, sest valimisjaoskondi ja hääleõiguslikke isikuid on Eestis suhteliselt vähe ning esialgne hääletamistulemus on valimispäeva lõpuks teada. (Näiteks 2003. aasta rahvahääletusel oli 652 valimisjaoskonda ja nimekirjas 867 714 hääleõiguslikku kodanikku.) Et häältelugemisel pole märkimisväärseid vigu ette tulnud ja selle aususes ei kahelda, pole häältelugemise mehhaniseerimine olnud eraldi eesmärk ning hääletamise arvutipõhiseks muutmiseks jaoskondades puudub mõistlik põhjus.

Rohkem loe siit ...