Holokausti päev

Holokausti mälestuspäev ehk holokausti ohvrite rahvusvaheline mälestuspäev on alates 27. jaanuarist 2006 üleilmselt tähistatav tähtpäev Teises maailmasõjas massiliselt mõrvatud juutide mälestuseks. Peale leina on tähtpäev mõeldud ka vastava haridus- ja uurimistöö ergutamiseks.

Holokaust (kreeka keeles holokauston, 'täielikult ohverdatud'; heebrea keeles השואה HaSho'a, 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks.

Teises maailmasõjas kannatasid ka mustlased, poolakad ja venelased. Siiski mõistab enamik teadlasi holokausti all üksnes Teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi; laiemas mõistes on holokaust igasugune genotsiid.

Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini.
1990. aastal teatas Auschwitz-Birkenau laagri muuseum, et ainult selles laagris hukkunute arv oli umbes 1,1–1,6 miljonit inimest, kellest 90 % moodustasid juudid).

Holokausti juudi rahvusest ohvrite mälestamiseks on 1990. aastatest saati tähistatud Holokausti mälestuspäeva. Eesti Vabariigis sai mälestuspäev valitsuse heakskiidu ja esimest korda tähistati seda 27. jaanuaril 2003.

Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Holokausti_m%C3%A4lestusp%C3%A4ev

Naturalisatsiooni korras sai mullu kodakondsuse 1300 inimest

Allikas: uudised.err.ee

Valitsus andis möödunud aastal naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse 1309 inimesele, mida on 30 võrra vähem kui aasta varem.
Enamik ehk 1129 inimest olid enne Eesti kodakondsuse saamist määratlemata kodakondsusega, kirjutas Postimees.

153 uuel kodanikul oli varem Venemaa, 16-l Ukraina ja kahel Valgevene kodakondsus. Üks kodakondsuse saaja oli varem Gruusia, üks Hiina, üks India, üks Kanada, üks Kasahstani, üks Leedu, üks Läti, üks Pakistani ning üks Tadžikistani kodanik.

Rohkem loe siit ...

Milleks on Eestil vaja e-hääletamist?

Ülle Madise
Allikas: Riigikogu Toimetised http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11332&op=archive2

Kuigi elektroonilise hääletamise sisseviimine ei pruugi suurendada rahva valimisaktiivsust, aitab see tõenäoliselt säilitada senist osavõtuprotsenti.

Mõiste elektrooniline hääletamine (edaspidi e-hääletamine) tähistab Eesti seadustes ja tavaliselt ka aruteludes hääletamist interneti teel vabalt valitud kohast. Hääletamismasinate või -arvutite kasutuselevõttu valimisjaoskonnas ei ole tõsiselt kaalutud, sest valimisjaoskondi ja hääleõiguslikke isikuid on Eestis suhteliselt vähe ning esialgne hääletamistulemus on valimispäeva lõpuks teada. (Näiteks 2003. aasta rahvahääletusel oli 652 valimisjaoskonda ja nimekirjas 867 714 hääleõiguslikku kodanikku.) Et häältelugemisel pole märkimisväärseid vigu ette tulnud ja selle aususes ei kahelda, pole häältelugemise mehhaniseerimine olnud eraldi eesmärk ning hääletamise arvutipõhiseks muutmiseks jaoskondades puudub mõistlik põhjus.

Rohkem loe siit ...