Vabatahtlike tegevus

Mis on vabatahtlik tegevus?

Allikas:  http://www.vabatahtlikud.ee/et/Vabatahtlik-tegevus

Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.
 
Kas teate, et neljandik Eesti elanikkonnast pühendab osa oma vabast ajast vabatahtlikule tegevusele?
Vabatahtlikul tegevusel on kolm peamist tunnust:

1. tegevus toimub vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt;
2. tegija ei saa rahalist ega materiaalset tasu, kuigi võib saada palju kasu ning tänutäheks ka kingitusi;
3. tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks.                                                                                                                                                                    Rohkem loe siit ...

ETV uut saatesaraja "Vaba tahe" vaata siit ...

Parlamendikompass alustab: leia riigikogulane, kes mõtleb nagu sina

www.DELFI.ee

26. september 2013

 

Alates homsest keskpäevast saavad kodanikud oma käsutusse uue veebikeskkonna „Parlamendikompass 2013“, mis võimaldab selle kasutajal leida riigikogu liikmete hulgast oma poliitilistele eelistustele kõige rohkem vastava saadiku.
Sobivuse arvutamise aluseks on alates 2011. aasta valimistest riigikogus töötavate parlamendliikmete reaalne käitumine 30 seaduseelnõu ja eelnõu muudatusettepaneku hääletamisel. Parlamendikompass näitab, millisel määral kattuvad veebikeskkonna kasutaja ja rahvaasemike eelistused.
Sarnane platvorm www.valijakompass.ee oli kasutusel 2011. aasta riigikogu valimiste eel, mil seda proovis ligi 100 000 unikaalset kasutajat.

Rohkem loe siit ...

Valimisprogrammid aastatel 1999–2011

Allikas: sirp.ee
Martin Mölder 17.11.2011 
 

Reformierakonnal ja IR Lil pole peaaegu ühtegi oma teemat, mida mõni teine erakond ei oleks oma viie kõige enam ruumi pälvinud teema hulka paigutanud.

Kui palju on valijaid, kes loevad oma lemmikerakondade valimisprogrammi? Täpselt ei ole see teada, kuid ilmselgelt on neid väga vähe ning veel vähem on kindlasti neid, kelle valiku määrab erakondade valimisprogrammide alusel langetatud kaalutletud otsus.

On alust arvata, et meie otsused valimiskasti juurde minekul või selle juures on küllaltki irratsionaalsed ning motiveeritud teguritest, millest meil suurt aimu ei ole. Otsust mõjutavad harjumused ja mõned üksikud meile olulised teemad, aga ka näiteks kandidaadi välimus ning sellega seostuv kuvand või valimistest rääkimise diskursuse iseärasused.

Oma roll võib olla aga ka sellistel ootamatutel teguritel nagu kokkupuude rahvuslike sümbolitega (mida seostatakse rohkem teatud kindlate erakondadega) enne valimisotsuse tegemist või inimeste psühholoogiliste iseärasuste kokkulangemine mõne poliitikaga.

Otsuste langemise protsess on keerulisem, alateadlikum ja automaatsem, kui võiks arvata. Valimistega seoses jääb reaalsus suhteliselt kaugele sellest, mida demokraatia ideoloogia meile ette kirjutab. Viimane kuvab tihti valimisi natuke ekslikult kui protsessi, mis tagab läbi erakondade programmide inimeste poliitiliste eelistuste realiseerimise.

Programmi ei tohi alatähtsustada

Edasi loe siit ...

Marian Võsumets: kas Eesti noor on ignorantne?

Allikas: Postimees.ee
3.09.2013 15:41

Marian Võsumets, MTÜ Tegusad Eesti Noored juhatuse liige

Miks usub vaid käputäis Eesti noori, et neil on võimalik meie ühiskonnas midagi muuta, arutleb MTÜ Tegusad Eesti Noored juhatuse liige Marian Võsumets Postimehe arvamusportaalis.

«Tulemuseks on uus põlvkond ignorante, kes palavas ootuses käegakatsutavate tulemuste järele ei saa neid tegelikult kunagi tunda.»

Möödunud nädalaga jäi seljataha demokraatiapäeva tähistamine, mille vältel kõnelesid noortele demokraatia ohtudest paljud tuntud Eesti inimesed. Selle nädala sisse mahtusid ka mitmed väitlused noorte endi vahel, mis korraldajate rõõmuks jõudsid ka pealinnast kaugematesse Eesti nurkadesse. Kuid mida tähendab demokraatia tänapäeva noorele, laulva revolutsiooni lapsele, kes pole tõenäoliselt päevagi mõnes teises valitsemisvormis elanud?

Rohkem loe siit ...

Mihkel Mutt: võitja suuremeelsus näitab kultuuri

Allikas: postimees.ee 

16.09.2013 11:35

Mihkel Mutt

Valijad peaksid valitava muude omaduste kõrval kaaluma, kui salliv on ta teiste inimeste ja nende tõekspidamiste suhtes, leiab kolumnist Mihkel Mutt.

Egiptus on kauge ning võõras, ometi on seal hiljaaegu toimunu õpetlik ka meile. Ikka seoses demokraatia, õigemini selle väändumise ja läbikukkumisega. Ikka see põhimõte, et «ise valisite meid, millega te siis rahul pole, valige järgmine kord paremini, seni aga sööge rohtu». Moslemivennad arvasid, et kui nemad on valimised võitnud, siis nad võivad riigi omatahtsi ümber korraldada.

Siit johtub põhimõtteline küsimus: kui esindusdemokraatias rahvas kedagi valib, siis õieti mida, mis probleeme, kui suurt osa endast ja ühiskonnast vms ta toda isikut esindama volitab? Ei saa ju keegi lasta end esindada n-ö üleni, kõige täiega. Antud juhul taandub küsimus sellele, kas valitud esindajatel oli õigus muuta riigikorda.

Rohkem loe siit ...

Mille üle peaks Ida-Virumaa uhkust tundma

19. september 2013 KRISTINA KALLAS, Balti uuringute instituudi juhatuse liige

Ida-Virumaa on Eesti suuruselt kolmas maakond, jäädes elanike arvult napilt alla Tartu maakonnale. Veel 2000. aasta rahvaloenduse järel platseerus Ida-Virumaa suuruselt teisele kohale, kuid kümne aastaga on maakonna elanikke jäänud tervelt 28 000 inimese võrra vähemaks. See on arvuliselt suurim “kaotatud inimeste” arv kõikidest Eesti maakondadest ning piltlikult on kõigest kümnendiga Ida-Virumaalt kadunud korraliku keskmise suurusega Eesti linna jagu inimesi.

Keskmine idavirulane on 44aastane ning maakondade võrdluses on see kõige vanem maakond. Ida-Virumaa elanike hulgas on ka kõige vähem lapsi (kuni 18aastasi) – vaid 16%, samas kui näiteks Raplamaal on lapsi 20% ning Eestis keskmiselt 18,4%. Ida-Virumaal on 1,52 sünnitatud last naise kohta, mis on tagantpoolt kolmas tulemus – vaid Tartumaal ja Harjumaal on sünnitatud lapsi vähem (vastavalt 1,42 ja 1,31).


Rohkem loe siit ...

Laste õigused: Laps peab olema võrdne partner nii kodus kui koolis

Allikas: Lastekaitseliit
Teadmistepäeval, 1. septembril ootavad üldhariduskoolid taas 135 390 õppurit, 14 460 last lähevad kooli esimest korda.

 Õigus haridusele on lapse peamisi inimõigusi. Ühiskond peab seda õigust tingimusteta väärtustama, selle sisu iga päev edasi arendama ja saavutusi tunnustama. Oleme uhked, et Eesti õpilased on PISA uuringute järgi ühed targemad Euroopas. Samas ei ole üle 2500 koolikohustuslikus eas lapse ühegi Eesti kooli nimekirjas. Eelmisel õppeaastal katkestas kooli ja jäi põhihariduseta 261 last.20. sajandi hierarhiline tuupimiskool on end ammendanud.
Meie aeg nõuab koostööd ja julgust teha iseseisvaid otsuseid. Kuidas luua innustav koolikeskkond ja saata sinna motiveeritud õpilane? Õpiedu ja turvalisust toetava õhustiku saame luua usalduse ja lapsekeskse kasvatuse kaudu. Õppur peab olema üks tipp võrdhaarses kolmnurgas laps—kodu—kool. Ometi usub 25% Eesti täiskasvanuid, et lapse arvamust ei pea arvestama.
Peame tõhustama vanemaharidust, õpetajate kutseoskusi ja ühiskonna kui terviku teadlikkust lapsest kui partnerist. Vajame kõigi, sh erivajadusega laste osalust neile jõukohastes otsustustes. Üksteist arvestava ja usaldava kodu- ja koolikeskkonna kujundamine peab olema ühiskonna ühine pikaajaline eesmärk.
Edasi loe siit ...