Martin Mölder 17.11.2011
Reformierakonnal ja IR Lil pole peaaegu ühtegi oma teemat,
mida mõni teine erakond ei oleks oma viie kõige enam ruumi pälvinud
teema hulka paigutanud.
Kui palju on valijaid, kes loevad oma lemmikerakondade valimisprogrammi? Täpselt ei ole see teada, kuid ilmselgelt on neid väga vähe ning veel vähem on kindlasti neid, kelle valiku määrab erakondade valimisprogrammide alusel langetatud kaalutletud otsus.
On alust arvata, et meie otsused valimiskasti juurde minekul või selle juures on küllaltki irratsionaalsed ning motiveeritud teguritest, millest meil suurt aimu ei ole. Otsust mõjutavad harjumused ja mõned üksikud meile olulised teemad, aga ka näiteks kandidaadi välimus ning sellega seostuv kuvand või valimistest rääkimise diskursuse iseärasused.
Oma roll võib olla aga ka sellistel ootamatutel teguritel nagu kokkupuude rahvuslike sümbolitega (mida seostatakse rohkem teatud kindlate erakondadega) enne valimisotsuse tegemist või inimeste psühholoogiliste iseärasuste kokkulangemine mõne poliitikaga.
Otsuste langemise protsess on keerulisem, alateadlikum ja automaatsem, kui võiks arvata. Valimistega seoses jääb reaalsus suhteliselt kaugele sellest, mida demokraatia ideoloogia meile ette kirjutab. Viimane kuvab tihti valimisi natuke ekslikult kui protsessi, mis tagab läbi erakondade programmide inimeste poliitiliste eelistuste realiseerimise.
Programmi ei tohi alatähtsustada
Edasi loe siit ...
Kui palju on valijaid, kes loevad oma lemmikerakondade valimisprogrammi? Täpselt ei ole see teada, kuid ilmselgelt on neid väga vähe ning veel vähem on kindlasti neid, kelle valiku määrab erakondade valimisprogrammide alusel langetatud kaalutletud otsus.
On alust arvata, et meie otsused valimiskasti juurde minekul või selle juures on küllaltki irratsionaalsed ning motiveeritud teguritest, millest meil suurt aimu ei ole. Otsust mõjutavad harjumused ja mõned üksikud meile olulised teemad, aga ka näiteks kandidaadi välimus ning sellega seostuv kuvand või valimistest rääkimise diskursuse iseärasused.
Oma roll võib olla aga ka sellistel ootamatutel teguritel nagu kokkupuude rahvuslike sümbolitega (mida seostatakse rohkem teatud kindlate erakondadega) enne valimisotsuse tegemist või inimeste psühholoogiliste iseärasuste kokkulangemine mõne poliitikaga.
Otsuste langemise protsess on keerulisem, alateadlikum ja automaatsem, kui võiks arvata. Valimistega seoses jääb reaalsus suhteliselt kaugele sellest, mida demokraatia ideoloogia meile ette kirjutab. Viimane kuvab tihti valimisi natuke ekslikult kui protsessi, mis tagab läbi erakondade programmide inimeste poliitiliste eelistuste realiseerimise.
Programmi ei tohi alatähtsustada
Edasi loe siit ...
No comments:
Post a Comment