ÜHISKOND JA MAJANDUS

Eesti majanduse hetkeseis
Allikas: Rahandusministeerium, Riigieelarve II lisaeelarve selgitused


Eesti majandus olnud süvenevas languses 2008. aasta teisest kvartalist alates, millega alates 2008. aasta lõpust kaasneb ka tööpuuduse kiire kasv. Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2009. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 15,1%. Eelkõige mõjutas seda sisemajanduse nõudluse kiire vähenemine (21,4%). Samuti vähenes kaupade ja teenuste eksport välisnõudluse kahanemise tõttu.

2009. aasta I kvartalis ulatus hõivatud inimeste arv 612 100 inimeseni, mis on 44 400 võrra vähem kui samal ajal aasta tagasi. Tööpuuduse määr tõusis I kvartalis viimase kaheksa aasta kõrgeimale tasemele, ulatudes 11,4%ni. Keskmine brutokuupalk oli sel perioodil 12 147 krooni. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes langes kuupalk 1,5% ehk 190 krooni.

Samas tasakaalustus jooksevkonto käesoleva aasta I kvartalis, mis tähendab, et puudujäägi jooksvaks finantseerimiseks ei ole enam tarvis kaasata suures ulatuses välislaene. Tarbijahinnad langesid mais möödunud aasta maikuuga võrreldes 0,3%, kuises võrdluses on Eesti hinnalanguses juba alates möödunud aasta novembrist ning see toob sissetulekute vähenemise tingimustes leevendust kõigi tarbijate jaoks.
Majanduse kindlustunde indikaator paranes mais teist kuud järjest.

Täpsemalt loe siit ...

EUROOPA PARLAMENDI VALIMISED

Valimised võitis Keskerakond, koha sai ka Tarand

Allikas: err.ee

Euroopa Parlamendi valimised võitis Keskerakond, kes sai kuuest kaks kohta; samuti sai mandaadi üksikkandidaat Indrek Tarand, kes jäi Keskerakonnale alla napilt.
Esialgu teatas valimiskomisjon, et Keskerakond sai kolm kohta ning sotsid jäid ilma, kuid komisjoni esimees Heiki Sibul parandas hiljem, et Keskerakond sai siiski vaid kaks kohta. Reformierakond, IRL ja sotsid said ühe koha.

Selle peale ütles Savisaar ERR-i uudisteportaalile, et "ehk loevad veel kord üle". Samas kinnitas ta, et Keskerakond hakka mingit protesti esitama.
...
Suurim üllatus on ilmselt Indrek Tarand, kes sai esialgseil andmeil koguni 101 290 ehk ligi neljandiku häältest. Keskerakond sai vaid veidi rohkem - 102 215 häält.

Reformierakonda toetas 60 165, IRL-i 48 058 ja sotse 34 227 hääletanut.

Selgelt jäid mandaadita jäid parlamendierakonnad rohelised ja Rahvaliit, kes teenisid vastavalt 10 728 ja 8364 häält.

Rahvaliidust rohkem ehk 9739 häält sai ka üksikkandidaat Martin Helme. Järgnesid üksikkandidaat Dmitri Klenski (7095), Ühendatud Vasakpartei (3470), Libertas (2187), Kristlikud Demokraadid (1693), Vene Erakond Eestis (1252), Põllumeeste Kogu (601) ning üksikkandidaadid Juri Žuravljov (578), Märt Õigus (289) ja Taira Aasa (268).

Kuna Keskerakonna esimees Edgar Savisaar on kinnitanud, et ei lähe europarlamenti, lähevad sinna nimekirja järgi Siiri Oviir ja Vilja Savisaar. Reformierakonnast Kristiina Ojuland, IRL-ist Tunne Kelam ja sotsiaaldemokraatidest Ivari Padar.

Edasi loe siit ...

EUROOPA PARLAMENDI VALIMISED

Uuring ennustab valimisvõitu Keskerakonnale

Allikas: err.ee

Võrreldes maikuu algusega on kasvanud nende inimeste hulk, kes lubavad europarlamendi valimistel anda oma hääle Keskerakonnale, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud TNS Emori uuringust.
TNS Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul jaguneksid mai lõpus ja juuni alguses läbiviidud küsitluse põhjal mandaadid küll samamoodi kui mai alguse küsitluses, kuid seis on muutunud oluliselt piiripealsemaks, vahendas "Aktuaalne kaamera."

Küsitluse järgi saaks Keskerakond endiselt kaks mandaati ning ühe mandaadi nii Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond kui ka üksikkandidaat Indrek Tarand.

Edasi loe siit ...

RIIK JA KODANIK

Lipu sünnipäev

4. juunil 2009. a möödub sada kakskümmend viis aastat esimese sinimustvalge lipu pühitsemisest ja õnnistamisest Otepääl. Toona õnnistatud lipp oli esmalt eesti üliõpilaste tunnuslipp, seejärel eesti rahvuslipp ning Eesti Vabariigi loomisel kuulutati sinimustvalge värvikombinatsioon riigivärvideks.

Edasi loe siit ...

Sinimustvalge lipu sünd – 4. juuni 1884
XIX sajandil toimus eesti rahva iseteadvuse tõus ning kultuuriline ärkamine. Mitmete kultuuriliste suursündmuste toimumine koondas esmakordselt kriitilise hulga eesti soost üliõpilasi end eesti kultuuri ja keele alal harima. 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt „Kalevipoega“ lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon – tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid - sinise, musta ja valge.


Valitud värvide tähendust on tõlgendatud mitmeti. Üks kõige levinum poeetiline seletus on, et sinine sümboliseerib kodumaa taevasina, must kodumaa mullapinda ning valge väljendab lootust ja isamaa helget tulevikku.

Edasi loe siit...

RIIK JA KODANIK

Hea kodanik

Allikas: www.ngo.ee

* tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad
* aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid
* astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu
* teeb tööd ja õpib kogu elu
* austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust ka väikestes asjades
* tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks
* austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev
* hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele
* tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri
* on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast

Neid põhimõtteid järgides saab hea kodanik olla igaüks, hoolimata kodakondsusest.

Koostanud: Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua esinduskogu 2002. aasta
austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust ka väikestes asjades

ÜHISKOND JA MAJANDUS

Vastupanu majanduslikule natsionalismile – vaba ja avatud turu nimel

Allikas: E24.ee majandus

Kui me lubame praeguse majandusliku ebakindluse ajajärgul riikidel ja tööstusharudel üle minna natsionalistlikule kaubandusstrateegiale, tähendab see maailmale tervikuna tohutut tagasilangust, rääkis St. Galleni majandussümpoosionil PricewaterhouseCoopersi globaalne tegevdirektor Samuel A. DiPiazza juunior.

Enamik meist on näinud avatud turu ja vabakaubanduse jõudu ning üleilmastumise hüvesid.

Maailmas on sadu miljoneid inimesi, kes tänu ülemaailmsele kaubandusele ei ela enam sügavas vaesuses. Kuid me peame siiski möönma, et käes on raske ja ebakindel aeg – kogu maailma riikide majandused on kohutava pinge all. Esimest korda pärast 1982. aastat on tänavu oodata maailmakaubanduse kokkutõmbumist.

Edasi loe siit ...

VALITSEMINE

President Ilves: valitsus vajab riigikogult uut mandaati

Allikas:Postimees.ee

President Toomas Hendrik Ilves vabastas täna peaminister Andrus Ansipi ettepanekul ametist senise valitsuse sotsiaaldemokraatidest liikmed ning tegi sellega seoses avalduse.

Nii nagu suur osa Eesti inimesi, olen ka mina muutumas järjest murelikumaks olukorra pärast, mis meie valitsuses on tekkinud. Eesti vajab praegu valitsust, mis suudab vastu võtta raskeid ja ebapopulaarseid otsuseid, mida hetkeseis meile dikteerib. Eesti rahvast ei huvita praeguse majanduskriisi ajal koalitsioonisisesed konfliktid, vastastikused süüdistused ega meediasse lekitatud või läkitatud omavahelised solvangud. Selline piinlikkust tekitav käitumine ei pärsi mitte ainult valitsuse toimimist, vaid süvendab võimu irdumist rahvast ja vastupidi.

Edasi loe siit ...

VALITSEMINE

Koalitsioon läheb laiali

Allikas: err.ee

21.05.2009 10:54

Peaminister Andrus Ansip läheb täna president Toomas Hendrik Ilvese juurde palvega vabastada ametist sotsiaaldemokraatidest ministrid, mis tähendab, et praegune koalitsioon ei jätka.
Ansip teatas koalitsiooni laialisaatmisest täna kell 12 valitsuse pressikonverentsil. Peamiseks põhjuseks tõi ta sotsiaaldemokraatide "soovi hoolitseda oma erakonna populaarsuse eest ja soovimatuse võtta vastu ebapopulaarseid otsuseid". "See on muidugi väga kahetsusväärne," lisas ta.

"Sotsiaaldemokraatide lihtliikmed võiksid praegu selle peale mõelda, kas oli õige nii entusiastlikult söösta europarlamendi valimiskampaaniasse, kas oli õige seada rahandusminister valimisnimekirja esinumbriks. Need positsioonid ei ole ühildatavad," ütles Ansip.

Edasi loe siit ...

EUROOPA LIIT

Eurole ülemineku plaan

Allikas: Rahandusministeerium
Olulisemad faktid

* Eestis võetakse euro kasutusele esimesel võimalusel, kui on täidetud vastavad nõuded.
* Tinglikult on Eesti olnud rahaliidus juba ligi 14 aastat. 1992. aastal seoti krooni kurss Saksa margaga, 1999. aastal fikseeris Eesti Pank Eesti krooni ja euro vahetuskursi.
* Eeldatavasti vahetatakse kroonid eurodeks EP ametliku kursiga 15, 6466.
* Üleminekupäeval - €-päeval - vahetatakse pangakontodel olevad kroonihoiused automaatselt eurodeks.
* Kuu aega enne ja kuus kuud pärast €-päeva vahetavad kõik pangakontorid kroone eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga ja ilma teenustasuta. Osades pangakontorites saab kroone tasuta eurodeks vahetada terve aasta jooksul. Eesti Pank vahetab kroone eurodeks piiramatus koguses tähtajatult ja ilma teenustasuta.
* Kahe nädala jooksul on kroon ja euro sularahana paralleelselt käibel ning kehtivad võrdväärsete maksevahenditena.
* Krooni sularaha kogutakse käibelt ja euro sularaha lastakse ringlusesse sujuvalt pangakontorites, kauplustes ja teenindusasutustes.
* Kaardimaksed muutuvad europõhiseks alates €-päevast, sularahaautomaatides asendatakse kroonid eurodega 48 tunni jooksul.
* Mõned kuud enne ja pärast €-päeva näitavad kauplused hindu nii kroonides kui eurodes.
* Tarbijakaitseamet jälgib tähelepanelikult hindade muutusi enne ja pärast eurole üleminekut.
* Maksud ja toetused ümardatakse eurole üleminekul reeglina inimestele soodsamas suunas.

Edasi loe siit ...

VALITSEMINE

Paremerakonnad kiirustavad võimukõnelustega

Allikas: Postimees.ee
Argo Ideon

Reformierakond ja IRL kutsuvad valitsusse Rahvaliitu, kelle kuut parlamendihäält vajab peaminister Andrus Ansip riigikogus soovitud eelarvekärpe läbiviimiseks kujul, mis hõlmab koondamishüvitiste vähendamist. Viimase vastu on olnud selgelt sotsid.

Rahvaliidu aseesimees Kajar Lember ütles eile õhtul Postimehele, et juhul kui nad Ansipi valitsusse lähevad, on tegu uue valitsusega ning et Rahvaliit tahab kindlasti pidada sisulisi koalitsiooniläbirääkimisi, millel kaitsta oma põhimõtteid.

«Detailidest on ilmselgelt veel vara rääkida,» sõnas Lember vastuseks küsimusele, milliseid tingimusi nad esitavad vastukaaluks IRLi ja Reformierakonna soovile toetada nende varianti töölepinguseadusest.

Edasi loe siit ...

MAAILMA KRIISIKOLDED

Sri Lanka kuulutas Tamili Tiigrid alistatuks

Pärast kümnendeid aastaid kestnud verevalamist on Tamili Tiigrid nüüd sõjaliselt purustatud, teatas täna Sri Lanka president Mahinda Rajapaksa.

«Ma võin uhkusega teatada, et minu valitsus, tänu relvajõudude täieliku pühendumisele, on suutnud pretsedentitu humanitaaropratsiooni käigus Tamili Tiigrid lõplikult alistada,» vahendas Rajapaksa Jordaanias peetud kõnet uudisteagentuur AFP.
«Ma naasen kodumaale, mis on täielikult vabastatud Tamili Tiigrite barbaarsetest tegudest.»

Edasi loe siit ...

OSALUS JA KAASAMINE

Avatud valitsemine

Allikas: Avatud Eesti Fond

Hea valitsemise aluseks on avatus, osalemine, vastutus ja kaasamine. Avatud valitsemise programmi eesmärgiks on kaasata enam inimesi kodanikuühiskonna arendamisse ja tõsta võrgustike võimekust ühiskonnaelus kaasa rääkida. Peame oluliseks otsustajate ja avalikkuse dialoogi ning avalikule teabele ligipääsu tagamist. Head valitsemist iseloomustavad ka läbipaistvus ning korruptsioonivastane võitlus.
Programmi raames korraldatakse uuringuid, koolitusi ja arutelusid, viiakse läbi analüüse, antakse välja trükiseid, samuti jagatakse institutsionaalseid toetusi.

Edasi loe siit ...

NÜÜDISÜHISKOND JA JÄTKUSUUTLIKKUS

Eesti Inimarengu Aruanne 7. peatükk:
Eesti inimarengust ja sotsiaalsetest riskidest majanduskriisi kontekstis

Kuidas hinnata Eesti ühiskonna sotsiaalset jätkusuutlikkust praegusel arenguhetkel?

Analüüsides tänases majanduskriisi situatsioonis Eesti inimarengut, on paratamatult esiplaanil teistsugused küsimused, kui need, millele otsiti vastust aasta tagasi. Majandustõusu ajal oli tähelepanu keskpunktis inimarengu mahajäämus, mis tõendas vajadust panustada rohkem vahendeid sotsiaalsele arengule. Ehkki käärid Eesti majandusarengu taseme ja näiteks rahva tervise vahel pole aastaga vähenenud, on täna hoopis rohkem põhjust arutleda inimarengu üle ka teisest vaatevinklist – kui ressursist, mis võimaldab (või ei võimalda) ühiskonnal raskustega toime tulla.

Edasi loe siit ...

NÜÜDISÜHISKOND JA JÄTKUSUUTLIKKUS

Ilmus uus Eesti Inimarengu Aruanne
10.03.09

9. märtsil 2009 esitleti KUMUs Koostöö Kogu eestvedamisel Eesti Inimarengu Aruannet 2008, mille valmimisse panustas ka PRAXISe meeskond (2. ja 6. peatükk).

EIA 2008 2. peatükki „Tervis ja elukvaliteet” toimetaja ja autor on Ain Aaviksoo, kes esitles tulemusi üritusel. Veel osalesid PRAXISe meeskonnast EIA 2008 koostamisel Andres Võrk ja Gerli Paat (2. peatüki „Tervis ja elukvaliteet” kaasautorid) ja Reelika Leetmaa 6. peatüki ”Majandus ja heaolu” kaasautorina.

Raporti täisversioon on siin ...

Rohkem infot leiad Koostöö Kogu koduleheküljelt siin...

INFOÜHISKOND

Infoühiskonna statistika

Ülevaated Eesti 15-74-aastaste elanike arvuti ja Interneti kasutamisest
2006 kevad ; 2006 sügis ; 2007 kevad ; 2007 sügis ; 2008 kevad

Arvuti

Arvutikasutajate profiil 2006-2008
Koduarvutite omamine 2003-2008
Arvuti kasutamise sagedus 2003-2008
Arvutiostu peamine ajend 2003-2005
Koduarvuti ostmisplaanid ühe aasta jooksul 2004-2008

Internet

Internetikasutajad (profiil ja segmendid)
Interneti kasutamine 2001-2008 ja kasutamise sagedus 2003-2008
Interneti kasutamise kohad 2003-2008
Interneti kasutamine valdkondade lõikes 2003-2008
ID-kaardi kasutamine 2006-2008
Koduarvutis kasutatav internetiühenduse tüüp 2003-2008 (sama leibkonniti)
Probleemide esinemine seoses turvalisusega 2005-2008
Meetmete kasutamine internetiühenduse turvalisemaks muutmisel 2005-2008

Edasi loe siit ...

KODANIKUÜHISKOND

Projekt Ole Kaasas! toob internetti 100 000 eestimaalast
30.03.2009


Allikas: Elion.ee; olekaasas.ee

Sihtasutus Vaata Maailma, EMT, Elion ja Microlink alustasid inimeste infoühiskonda kaasamise projektiga Ole Kaasas!, mille käigus jagatakse 100 000 inimesele tasuta arvutiõpetust, soodsaid arvuteid ja internetiühendust.

Tänasel Ole Kaasas! esimesel koolitusel sai 14 inimest nelja tunni jooksul arvuti ja interneti kasutamise algteadmised. Alates maikuust hakkavad samasugused tasuta internetikoolitused toimuma üle Eesti. Esmajärjekorras viiakse Ole Kaasas! internetikoolitused läbi Narvas, Pärnus, Viljandis ja Tallinnas, sügisest jätkuvad need üle Eesti. Lisaks algõppele pakutakse ka tasuta täiendkoolitusi e-teenuste, ID-kaardi ja Mobiil-ID kasutamiseks.

Koolituse läbinud saavad võimaluse osta soodsalt uus või kasutatud arvuti ning liituda tavalisest odama internetiühendusega. Eriprojektina jagatakse abivajajatele koostöös erinevate partneritega ka tasuta arvuteid.

Eesti Telekomi juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul on Ole Kaasas! projekti eesmärk vähendada infokihistumist. „Eestis on 300 000 inimest, kes ei kasuta internetti ning nad on sellega ära lõigatud paljudest võimalustest. Neil on oluliselt keerulisem leida infot töö-, koolituse- või õppimisvõimaluste kohta. Samuti kolib üha enam riigi teenuseid ja muid igapäevatoiminguid internetti,“ rääkis Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm.

Edasi loe siit ...

Vaata ka projekti kodulehte

KESKKOND JA KLIIMAMUUTUS

Kui kaev saab tühjaks - Kliimamuutustega kohanemine ja vesi

Allikas: Euroopa Keskkonnaagentuur

„Meie vesi keeratakse kinni korra või paar korda kuus, vahel isegi sagedamini,” ütleb Barış Tekin oma korteris Beşiktaşes, Istanbuli ajaloolises linnaosas, kus ta elab koos oma naise ja tütrega. „Meil on pesemiseks ja koristamiseks korteris igaks juhuks valmis umbes 50 liitrit pudelivett. Kui vesi on väga pikalt ära, läheme mu isa või mu naise vanemate juurde,” ütleb Barış, kes on Marmara ülikooli majandusprofessor.

Vanas korteris pole oma veemahutit, nii et Tekinid on ühendatud otse linna veesüsteemiga. Viimase kahe aasta põud Lääne-Türgis tähendab, et linn keerab vee regulaarselt kuni 36 tunniks kinni.

Veepuudus ei ole uus nähtus — Barış mäletab seda lapsepõlvest. Kuigi parem infrastruktuur tähendab, et vett läheb vähem raisku, on praegune põud eriti tõsine ja suvine „veesäästurežiim” on linna 12 miljoni elaniku jaoks reaalsus.

Kliimamuutuste mõjud..

Loe edeasi siit...

MAJANDUS

Peaminister Ansip esitas valitsuse majanduspoliitilised prioriteedid

Allikas: valitsus.ee

Peaminister Andrus Ansip esitas konverentsil „Majandus, kuhu lähed? Kas õigus saab aidata?“ valitsuse majanduspoliitika kolm nurgakivi, milleks on stabiilne makromajanduspoliitika, liitumine euroga ja sihipärane majanduse toetamine.

Esimeseks majanduspoliitiliseks prioriteediks nimetas peaminister Ansip stabiilse ja konservatiivse makromajanduspoliitika, mis suurendab usaldust Eesti valitsemise ja majanduse vastu. Teiseks nurgakiviks on euroga liitumine, mis suurendab välisinvestorite usaldust ja toob kaasa uusi töökohti. Kolmandaks valitsuse eesmärgiks majanduse elavdamisel on kasutada hästi sihitud majanduse toetamise meetmeid, mis kasvatavad konkurentsivõimet ka pikemas perspektiivis.

Peaministri hinnangul on Eestis euro kasutuselevõtt lähiajal võimalik. „Eesti täidab tõenäoliselt alates selle aasta lõpust kõik Maastrichti kriteeriumid,“ ütles Ansip. Arvutused näitavad, et inflatsioonikriteeriumi täitmine 2009.aasta lõpus on reaalne. Rahvusvaheline reitinguagentuuri Moody`s hinnangul on ka tõenäoline, et Eesti suudab oma eelarvepuudujäägi hoida alla kolme protsendi meie sisemajanduse koguproduktist, mis on samuti üks eurole ülemineku kriteeriumitest. Eesti eesmärk on võtta euro kasutusele 2011. aasta algusest.

Edasi loe siit...

EUROOPA LIIT

Mis on „Teie Euroopa – Kodanikud”?

See veebileht annab Teile üksikasjalikku praktilist teavet Teie õiguste ja võimaluste kohta ELis ja siseturul ning nõuandeid nende õiguste kasutamiseks igapäevases elus.

Näiteks saate rohkem teada elamise, töötamise ja õppimise kohta teistes liikmesriikides.

*Töötamine EL-is
*Elamine ELis
*Õppimine EL-is

Edasi loe siit Teie Euroopa ...

EUROOPA LIIT

ELi esmatähtis ülesanne: töökohtade säilitamine

Allikas: Euroopa Komisjon


Kuna töötute arv on lähenemas sõjajärgsele tasemele, kutsub EL kokku tööhõiveteemalise eritippkohtumise.

Tippkohtumise keskpunktis on mure selle üle, millist hinda peavad eurooplased majanduslanguse tingimustes maksma. Märtsis kaotas kogu ELis töö üle 600 000 inimese ning mitmes liikmesriigis on viimastel kuudel aset leidnud sotsiaalsed rahutused.

Euroopa peab muutma tööhõive oma peamiseks prioriteediks, ütles Euroopa Komisjoni president Barroso pärast Prahas toimund läbirääkimisi. Ta kutsus üles võtma täiendavaid meetmeid, et pidurdada töötute koguarvu kasvu.

Tööhõivevolinik Vladimir Špidla rõhutas, et EL peab kasutama kõiki kättesaadavaid vahendeid selleks, et pehmendada mõju, mida majanduslangus avaldab töötajatele. Näiteks saavad kriisist mõjutatud inimeste aitamiseks oma osa anda nii Euroopa Sotsiaalfond DeutschEnglishfrançais kui ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond.

Loe edasi siit ...

EL asub tegelema majanduskriisi sotsiaalse mõõtmega

Ühe osana majandus- ja rahanduskriisiga tegelemise strateegiast on Euroopa Liit tugevdanud jõupingutusi tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel.
ELi vahendite mobiliseerimine

Lugege lähemalt selle kohta, mida EL võtab ette seoses majanduskriisi sotsiaalse dimensiooniga siit...

KODANIKUÜHISKOND

Kodanikuühiskond kui sild kodanike ja institutsioonide vahel

Allikas: Euroopa Komisjon

Kodanikuühiskond kaitseb kodanike huve Euroopa Liidus.

Valitsusvälised organisatsioonid, tööturu osapooled, kutseühingud, heategevusorganisatsioonid, tarbijakaitseühingud, usukogukonnad, meedia: kodanikuühiskond on Euroopa avaliku elu keskne lüli. Ta hõlbustab dialoogi institutsioonidega ja kodanike aktiivset osalemist Euroopa Liidu poliitika väljatöötamisel ja elluviimisel.

Aktiivse kodanikuühiskonna areng, mis on hästi toimiva demokraatia märk, on üheks Euroopa laienemisstrateegia English (en) põhieesmärgiks. Komisjonil on kavas luua enne aasta lõppu uus vahend, millega toetada kodanikuühiskonna arengut kandidaatriikides.

Edasi loe siit...

KODANIKUÜHISKOND

Mall Hellam: kodanikuühiskond vajab kasvatamist

Allikas: Postimees.ee 18.09.2007
Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja

Paaripäevase vahega avaldas Postimees kaks täiesti erinevat nägemust Eesti ühiskonna olukorrast ning sellest, kuhu oleme suundumas.

Mihkel Muti arvamuse kohaselt «Kodanikuühiskond tuleb alati tuvijalul»
Jõks: Eesti liigub suletud ühiskonna suunas», PM 04.09.07) on viimase aja ohuks püüded suletuma ühiskonna poole, avalik mõtteavaldus on mõjutatav ja habras.

Muti artiklis on mitmeid vasturääkivusi ning ekslikke väiteid, mis ei tohi kõlama jääda. Eestlased ei peaks mingil juhul jääma käed rüpes ootama, kuni kodanikuühiskond tasapisi – ja justkui mingi ime läbi – kujuneb.

Miks räägivad kaks ühiskonna südamehäält nii erinevat keelt ja kumba neist tõsiselt võtta?

Edasi loe siit...

EUROOPA LIIT

Euroopa Liidu Parlamendi valimiste teemaline viktoriin

Allikas: Euroopa Liidu infokeskus

Viktoriini teemaks on suvel toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. Parimaid vastajaid ootavad raamatukaupluste kinkekaardid ning Rahvusraamatukogu ja Euroopa teemalised meened.

Viktoriini korraldab Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskus, tähistamaks Euroopa päeva 9.mail.

Hea huviline, pane oma teadmised proovile!

Viktoriin kestab 4. maist kuni 11. maini.

Viktoriinist saad osa võtta siin...

RIIGIEKSAM

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2009

Allikas: REKK

Ühiskonnaõpetuse riigieksam toimub 11.mail 2009.
Gümnaasiumi riigieksamid algavad kell 10.00

Riigieksamite korraldamisest loe siit...

Ühiskonnaõpetuse riigieksamist loe siit..

KODANIKUÜHISKOND

MINU EESTI MÕTTETALGUD

videokokkuvõte mõttetalgutest

Mõttetalgutel Minu Eesti osales esialgsetel andmetel enam kui 11 000 inimest ning talgute korraldaja Rainer Nõlvaku sõnul läks päev korda, sest inimesed ei tulnud virisema, vaid püüdsid tõesti leida lahendusi.

«Inimesed tulid, nad hoolivad ja see oli konstruktiivne. Inimesed mõtlesid asjade üle, mis tõesti lähevad korda ning püüdsid leida lahendusi - ei olnud seal kirumist ega tagasirääkimist. Inimesed olid siiras soovis ja konstruktiivses vaimus kohale tulnud,» sõnas Nõlvak vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Videokokkuvõtet vaata siit...

KODANIKUÜHISKOND

TEEME ÄRA 2009
Uudised
Pressiteade: Mõtlejad alustasid mõttetegevust (1.mai 2009, kell 11.00)

Mõtlejate arv on mitmetes kodades suurem kui oodatud. Üle Eesti on esitatud palju huvitavaid küsimusi, näiteks:

Noortega seotud teemad:
Kuidas panna noori rohkem endasse uskuma, et nad ei hakaks lollusi tegema?
Kuidas saaks ajaloo tunde väljas pidada?
Kuidas säilitada laste loovus ja uudishimu?
Kuidas muuta lastele õpetamine ja suhtlemine mõtekaks?
Kuidas suunata noored Eestile vajalikke erialasid õppima?
Kuidas tuua noored tagasi maale?

Pere ja järelkasvuga seotud küsimused:
Kuidas üksikuid paari panna?
Kuidas isadust popiks ajada?
Kuidas leida abivanaema?
Kuidas pikendada eestlaste eluiga?

Loe edasi siit..

Новости
Сообщение для прессы: Начался мозговой штурм! (01.05.2009)

Сегодня, 1 мая, в 10.00 часов начался мозговой штурм «Моя Эстония». К приему участников готовы 527 мастерских идей. В каждой из 409 официальных мастерских идей участникам готовы помочь организатор и ведущий мастерской. К ним прибавляются 17 мастерских идей из 12 стран.

К утру 1 мая на участие в мозговом штурме зарегистрировались 7375 человек. Всех, кто не успел зарегистрироваться, но хочет принять участие в мероприятии, с радостью зарегистрируют ведущий и организатор мастерских идей прямо на месте.

Узнать, где находятся мастерские идей, можно на домашней странице www.minueesti.ee.

VALIMISED

Euroopa Parlamendi valimised 7. juunil 2009

Allikas: valimised.ee
Euroopa Parlamendi valimiste leht siin

Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget ametiajaga viis aastat.

Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadid siin...

Erakondade loosungid valijatele

Eestimaa Rahvaliit
EUROOPALE AVATUD, SÜDAMEGA EESTIS
Valimisprogrammiga saad tutvuda siin ...

Isamaa ja Res Publica Liit
ÕIGED OTSUSED RASKEL AJAL!
Valimisplatvormiga saad tutvuda siit ...

Keskerakond
EESTI VAJAB VAHETUST!
Valimisplatvormiga saad tutvuda siin ...

Reformierakond
EUROOPA TASEMEL TEGIJAD!
Valimisprogrammiga saad tutvuda siin...

Erakond eestimaa Rohelised
VALI EUROOPALE ROHELINE TEE
Valimisprogrammiga saad tutvuda siin ...

Sotsiaaldemokraadid
INIMESED EELKÕIGE: UUS SUUND EUROOPALE
Valimisprogrammiga saad tutvuda siin ...

VALIMISED

Должно ли в нашей демократической стране голосование быть обязательным?

Allikas: www.deliberating.org

Голосование — Материал для чтения

Голосование является ключом к гражданскому участию в демократическом обществе. Выборы являются важнейшей возможностью для людей выразить свои подтверждение приверженности страны демократии. Для того чтобы страна была демократической, каждый полноправный гражданин должен иметь право голосовать. Обычно, государства, которые не обеспечивают своим гражданам право выбора во время голосования, не считаются демократическими.

Edasi loe siit ...

MAJANDUSPOLIITIKA

Riigi roll majanduses

Autor: Erik Reinert

Riigi ja turu vastasseis, mis on olnud kahekümnendale sajandile iseloomulik, on
suhteliselt uus nähtus. Renessansiajast alates on üheks riigi väga oluliseks ülesandeks olnud hästitoimivate turgude loomine, seadusandliku raamistiku, standardite, krediidivõime ja füüsilise infrastruktuuri tekitamise kaudu ning tegutsedes vajadusel ajutiselt viimase instantsi ettevõtjana.

Varased majandusteadlased teadsid täpselt, et riiklikud turud ei tekkinud spontaanselt ning kasutasid valitsuse õige poliitika eest väideldes "kaasaegseid" ideid, nagu sünergiad, positiivne mastaabiefekt (increasing returns) ja innovatsiooniteooria.

Loe edasi...

VALIMISED

Lõppes Euroopa Parlamendi kandidaatide esitamine

Allikas: err.ee

23.aprillil kell 18 lõppes Euroopa Parlamendi kandidaatide registreerimiseks esitamine.
Valimiskomisjonile esitasid dokumendid 11 erakonda ja 6 üksikkandidaati.

Kokku esitati registreerimiseks 101 kandidaati.

Reformierakond, Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Erakond Eestimaa Rohelised ning Rahvaliit esitasid 12 kandidaati.

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, Vene Erakond Eestis ja Libertas Eesti Erakond esitasid 6 kandidaati.
Erakond Kristlikud Demokraadid esitasid kolm ning Põllumeeste Kogu 2 kandidaati.

Loe edasi...

VALIMISED

Euroopa Parlamendi valimised 2009

Allikas: EL Infokeskus

2009. aasta 4-.7. juunini toimuvad järjekordsed Euroopa Parlamendi valimised kõigis 27 liikmesriigis. Valimistel võib osaleda umbes 350 milj Euroopa Liidu kodanikku.

Eestis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised 7. juunil, mil valitakse kuus saadikut. Parlamendiliikmed valitakse viieks aastaks. Eesti on ainus ELi liikmesriik, kelle kodanikud saavad saabuvatel EP valimistel osaleda e-valimiste abil.

Alates 2007. aastast on Euroopa Parlamendis 785 liiget 27st riigist. Kuid Nice´ leping, mida täiendati pärast Rumeenia ja Bulgraaria liitumist sätestab, et pärast 2009. aasta valimisi väheneb EP liikmete arv 736ni.

Lissaboni leping ja Euroopa Parlamendi koosseis

Lissaboni lepingu kohaselt peaks parlamendiliikmeid olema 751, ent kõik riigid ei ole veel lepingut ratifitseerinud. Seetõttu leppisid 2008. aasta 11. ja 12. detsembri ülemkogul riigi- ja valitsusjuhid kokku, et kui Lissaboni leping jõustub pärast 2009. aasta juunis toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, võetakse võimalikult kiiresti vastu üleminekumeetmed, et suurendada kooskõlas Lissaboni lepinguga 2009.–2014. aastaks valitud EP koosseisu volituste lõpuni nende kaheteistkümne liikmesriigi EP liikmete arvu, kelle EP liikmete arv pidi suurenema.

Seetõttu suureneb EP liikmete arv 2009.–2014. aastaks valitud EP koosseisu volituste lõpuni 736lt 754le. Eesmärk on, et kõnealune muudatus peaks võimaluse korral jõustuma 2010. aastal.
Eestit kõnealune muudatus siiski ei puuduta ning Eestil on ka pärast Lissaboni lepingu jõustumist kuus saadikut.

Loe edasi ...

RIIGIKOGU

Riigikogu tähistab 23.aprillil 90ndat sünnipäeva

Allikas: riigikogu.ee

23. aprillil tähistab Riigikogu Eesti parlamendi 90. juubelit. Just sel päeval 90 aastat tagasi tuli kokku Asutav Kogu.

Loe edasi...

Aasta pärast Eesti Vabariigi sündi valis Eesti rahvas Riigikogu eelkäija Asutava Kogu. Nii pandi alus Eesti riikluse vormilisele alusele. Esimesele istungile koguneti jüripäeval, 23. aprillil 1919, mida tähistame nüüd Eesti parlamendi sünnipäevana.

23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920 pidas Asutav Kogu viis istungjärku ja 170 istungit, vastu võeti üle 800 seaduse. Asutav Kogu määras ametisse valitsusi ja võttis vastu nende tagasiastumispalveid, kinnitas riigi eelarve ning otsustas sõja- ja rahuküsimusi. Seega tegutses Asutav Kogu nagu parlament.

19. mail 1919 võeti vastu deklaratsioon Eesti riiklikust iseseisvusest, 15. juunil 1920 kiitis Asutav Kogu heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse.

1920. aasta põhiseaduse järgi oli Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Kõrgeima võimu kandja ehk rahvas sai oma tahet teostada parlamendi valimiste ja rahvahääletuse ning rahvaalgatuse õiguse kaudu. Riigi esinduskogu sai nimeks Riigikogu. I Riigikogu pidas oma esimese istungi 4. jaanuaril 1921.


Eesti Post laseb välja Riigikogu sünnipäeva puhul uue postmargi.

Postmark Riigikogu 90, nominaalväärtusega 5.50, on trükitud trükikojas Vaba Maa, margi tiraaž on 100 000. Postmargi kujundas kunstnik Riho Luuse.

Postmarki näed siit

EUROLE ÜLEMINEK

EURO-le ülemineku kriteeriumid

Praeguste kriteeriumite järgi peab valitsussektori eelarve puudujääk olema väiksem kui 3 protsenti SKP-st ja valitsussektori võlg väiksem kui 60 protsenti SKPst; riik peab vähemalt kaks aastat hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena; inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist ja riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.

Euroga on praeguseks liitunud kuusteist Euroopa Liidu liikmesriiki.

MAJANDUS

Euribor kerkis teist päeva järjest

Allikas: arileht.ee

Kuu kuu euribor kerkis teist päeva järjest ning fikseerus 1,6 protsendil. Eile fikseeriti kuue kuu euriboriks 1,599 ning reedel 1,595 protsenti. Euribor on teist korda viimase poole aasta jooksul tõusuteel. Viimati suutis euribor ühepäevase tõusu teha 3. aprillil.

Euribor (Euro Interbank Offered Rate) on Euroopa Pankade Föderatsiooni (EBF) arvutatav pankade omavahelise raha väljalaenamise intress tagatiseta laenude puhuks.

Umbes 5000 panka esindav EBF hakkas Euribori arvutama 1998. aasta lõpus.

MAJANDUS

Eesti Pank prognoosib aasta lõpuks ligi 100 000 töötut

Allikas: Eesti Pank

Eesti Panga majanduskommentaar
22. aprill 2009

Euro aitab Eesti kiiremini kasvurajale tagasi

Eelmise aasta teises pooles süvenenud üleilmne finantskriis avaldab maailma ja Euroopa majandusele jätkuvat mõju. Kui veel aasta alguses tehtud Eesti Panga vaheprognoosi riskistsenaariumi eelduseks oli, et 2009. aastal on meie peamiste kaubanduspartnerite keskmine majanduslangus kuni 3 protsenti, siis praegu on oodata peaaegu 4 protsendi suurust langust.
Selline muutus väliskeskkonnas mõjutab oluliselt Eesti väikese ja avatud majanduse kasvuväljavaadet. Eesti Panga kevadprognoosi kohaselt ulatub majanduslangus sel aastal suurusjärku 12 protsenti.
Enamiku majandusekspertide hinnangul võib majanduskasvu taastumist maailmas ja sealhulgas Eestis oodata 2010. aastal. 2011. aastal ulatub Eesti majanduskasv pea 5 protsendini.
Loe edasi...

MAJANDUSKRIIS

The Economisti koostatud langevate majanduste edetabelis hoiab Eesti seitsmendat kohta
Allikas: arileht.ee

Ajaleht The Economist (täpsemalt The Economist Intelligence Unit) on kokku pannud TOP10 kõige kiiremini 2009. aastal kasvavatest majandustest ja TOP10 ka kõige aeglasemalt kasvavatest majandustest, sisuliselt siis langevatest.

Kõige aeglasemate majanduste TOP10-sse pääses ka Eesti. Maailma riikide kokkuvõttes usub The Economist, et Eesti on 2009. aastal majanduslanguse poolest seitsmendal kohal. Kõige suuremat langust nähakse ette Islandil, Zimbabwes ja Lätis.
Loe edasi ...

MAJANDUS

Maailma Majandusfoorum teeb globaalseid riskianalüüse

Allikas: www.weforum.org

Maailma Majandusfoorum on 1971. aastal Šveitsis asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on maailma liidreid kokku tuues meie koduplaneedil toimuvaid arenguid parandada. Ühendus on mittetulunduslik ja peab end poliitiliselt sõltumatuks.

Globaalsetest riskipiirkondadest loe siit...

MAJANDUSKRIIS

Majandusfoorum: 2008 ohustavad maailma enim sõjakolded ja haigused

Allikas: postimees.ee 2008ndal aastal

Majandust võib ohustada ka USA ja Euroopa kinnisvaraturgude kõikumine!
Maailma Majandusfoorumi globaalse riskianalüüsi 2008. aasta versioonist selgub, et kõige rohkem ohustab meie koduplaneeti olukorra halvenemine Afganistanis ja Iraagis ning võimalik loomadelt inimestele leviv ülemaailmse levikuga haigus.

Iraagi ja Afganistani konfliktide jätkamise tõenäosuseks hinnatakse 10-20 protsenti. Teisi maailma ähvardavaid riske nii võimalike inimohvrite arvu kui ka majandusliku hävingu mõistes nii tõenäoliseks ei peeta, teatab Maailma Majandusfoorumi kodulehekülg.
Loe edasi ...

SÕJAKOLDED

Sri Lanka

Allikad: Vikipeedia, postimees.ee

Sri Lanka on saar India ookeanis. Oli 15. sajandini Aadama Silla kaudu ühenduses Hindustani poolsaarega. Hindustani ja Sri Lankat eraldab Palki väin. Pindala 65 600 km². Saare lõunaosas on mägesid, kõrgusega kuni 2524 meetrit.

Sri Lankal maad võtnud sõjategevus jätab sajad tuhanded riigi idaosas elavad inimesed kodutuks. Kahekümne aasta välte on Sri Lanka tsiviilelanikud jäänud valitsusmeelsete jõudude ja Tamili Tiigrite nime kandva mässulise organisatsiooni sõjategevuse vahele.

Sri Lanka kaart

Alates 2005. aasta lõpust on saarel tapetud üksteist ajakirjanikku, puhudes nii taas elu sisse riigis viimased 20 aastat valitsenud kodusõjale. 1983. aastast alates on Sri Lanka kodusõdades hukkunud 70 000 inimest, neist eelmisel aastal umbes 4500.

Tamili Tiigrid nõuavad endale oma riiki, kuid president Mahinda Rajapaksa on sellest keeldunud. Põhja-Sri Lankal toimuvate lahingute tõttu on ohus sadade tuhandete inimeste elu. Kodusõja lõppu analüütikute hinnangul veel näha pole.

Somaalia kodusõda

Allikad: vikipeedia

Somaalia sõda on alates 20. juunist 2006 kuni tänaseni Somaalias toimuv rahvusvaheline sõjaline konflikt.
Somaalia on maa Aafrika idaosas nn "Aafrika Sarve" tipus. Piirneb loodes Djibouti, läänes Etioopia ja edelas Kenyaga. Põhjast piirab teda Adeni laht ja idast India ookean.

Somaalia alal eksisteeris varem Somaalia Demokraatlik Vabariik, mis praeguseks on läbikukkunud riik. Somaalia keskvalitsus eksisteerib ainult de jure, tal on võimu üksnes pealinna lähiümbruses.

Sõjalisest konfliktist loe lähemalt siit ...
Somaalia kaart

MAJANDUSTEOORIA

Gini indeks

Allikas: Vikipeedia.org

Gini indeks on tulujaotuse ühtluse üldnäitaja (vt ka Gini koefitsent), mis leitakse tulugruppide kumulatiivset osatähtsust kogutulus väljendava Lorenzi kõvera ja perfektselt ühtlase tulujaotuse korral joonistuva sirge vahelise pindala suhtena mainitud sirge alusesse pindalasse (protsentides).
Gini indeks näitab majandusliku ebavõrdsuse taset ühiskonnas: mida suurem on selle arvväärtus, seda suurem on majanduslik ebavõrdsus ühiskonnaliikmete vahel.


Loe edasi ...

Maailma riikide järjestus sissetulekute ebavõrdsuse järgi

Tabelis on ära toodud riikide ja maade nimekiri sorteerituna Gini indeksi põhjal. Mida väiksem on Gini indeks, seda kõrgemal tasemel on sotsiaalne ja majanduslik võrdsus ühiskonnaliikmete vahel.

Vaata tabelit...

MAJANDUS

Lähiajalugu Eesti majanduselus

Allikas: www.estonica.org

Muutused majanduse struktuuris

Eesti majanduse ümberkujundamist iseloomustab see, et ühtegi majanduse haru ei ole eelistatud teistele; pea ainus otsustav faktor on ümberkorralduste juures olnud iga ettevõtte suutlikkus kohaneda majandustingimustega ja eelkõige suutlikkus orienteeruda lääne turule. Sellise olukorra tekitas majanduse ebamäärasus, radikaalselt muutuv hinnastruktuur ja idaturu kiire kokkutõmbumine.

Majanduskeskkonna muutumise kõige otsesem tagajärg oli tootmise järsk vähenemine kõigis majandusharudes.

Loe edasi ...

MINU EESTI

ÜHISKONNAELU PROBLEEMID

1. mail toimuvatel mõttetalgutel arutletakse Avatud Ruumi vormis mitmetel ühiskonnaelu teemadel. Alljärgnevalt on ära toodud Minu Eesti meeskonna poolt väljapakutud arutlusteemad, mis sobiks ka ühiskonnaõpetuse raames arutluseks.

1.Kodu, pere ja järelkasv

Inimsuhted tuginevad vastastikusele usaldusele ja toele. Me peaksime saama need väärtused kaasa kodunt, maast-madalast. Kui lapsepõlves tunneme vanemate armastust ja toetust, siis suureks saades oskame hoolida teistest inimestest ning toetada oma vanemaid. Vajame ühiskonna toetust selleks, et Eestimaa peredes oleks head suhted ja vanemad saaksid töö kõrvalt aega, et pühenduda ka lastele.
# Kuidas oleks lapsi rohkem?
# Kuidas tagada kõigile lastele turvaline elu?
# Kuidas säilitada oma esivanemate traditsioone ja väärtusi?


Loe edasi ...

2.Turvalisus ja hoolivus

Turvatunne algab inimesest. Kui tunneme end turvaliselt, siis suudame aidata ka neid, kes on oma julgeoleku või laiemalt vaadates homse päeva pärast mures. Ühine turvatunne tekib ja areneb pidevalt, igaühe panus tugevdab tervikut ja ärgitab jälle kedagi turvalisusesse panustama. Nii tekib meid kõiki rahustav turvatunne - valmisolek pättidele vastu astuda, soov teenida kaitseväes ja aidata neid, kelle sotsiaalne turvalisus on majandustuulte pöörises murenema hakanud.

Illustreerivaid küsimusi:

1. Kuidas aidata neid, kes ei ole ühiskonnaellu aktiivselt kaasatud?
2. Kuidas tagada, et keegi ei jääks mures ja hädas üksi?
3. Kuidas hoida ja kaitsma meist nõrgemaid?

Loe edasi ...

3. Valitsemiskultuur

Sõna "minister" ajalooline tähendus on "teenija", kuigi meil kiputakse valitsust hoopis "valitsejana" nägema. Tegelikult pole vahet, mõlemad tõlgendused on halvad. Valitsejat vaataksime kahtlustavalt altkulmu ning teenijale põlglikult ülevalt alla. Valitsemiskultuur paraneb Eestis ainult siis, kui valijate ning valitavate suhe areneb uuele tasandile, kus peamiseks märksõnaks on koostöö. Ainult nii usaldavad inimesed nii poliitikuid kui ametnikke ja viimased omakorda teavad, et inimeste soovid ja soovitused on põhjendatud ning õiglased.

Illustreerivaid küsimusi:
1. Kuidas saaks parandada valitsemiskultuuri? Kas saame ise muuta valitsemiskultuuri sellega, et oleme rohkem kursis sellega, mis toimub ja räägime kaasa? Peaksime saama uskuda, valimistel antud hääled on olulised ja toovad kaasa muutuse.
2. Kuidas teha inimestele seadused arusaadavaks?
3. Kuidas inimesed kaasata valitsemisse?

Loe edasi ...

Väärtused ja kultuur

Iga rahvuse eneseteadlikkuse alus on tema kultuur. Me kanname endas emapiimaga saadud väärtusi, mille põhjal hindame iga uut kogemust. Need väärtused võivad ajas muutuda ja areneda, kuid jäävad oma põhiolemuselt ikka samaks. Just nii püsivad vaimsed väärtused, areneb kultuur ja tekib ka teistel võimalus oma juurte juures püsida. Mida tugevam on kultuur ja kultuursem rahvas, seda lihtsam on teisi kultuure tundma õppida ja erinevuste taga ühisosi näha.

Illustreerivaid küsimusi:

1. Kuidas meie põhiväärtusi nähtavamaks ja toimivaks muuta?
2. Kuidas rikastada meie igapäevast elu kultuuriga? Teatritest on mõneti saanud valitute privileeg, raamatukogude külastus on langenud ja ajalehti loetakse ka vähem.
3. Kuidas vaimsete väärtus tähtsustamiseks paremini kasutada ära raamatukogusid ja muuseume?
4. Kuidas peatada kaugenemine iidsetest maaharimise tarkustest?

Loe edasi ...

Ühistegevus ja koostöö

Eestis on suuri asju alati tehtud koos. Külaühiskonnas tuldi raskemate tööde pärast kokku talgutele, kus kõik aitasid kõiki, rahvusliku ärkamise ajast tuleme koos laulupidudele, oleme seisnud ühises Balti ketis ja koristanud prügi. Me usume ja tunneme, et koos teeme paremini ning ümbritsevad inimesed hoolivad meist. Meil on palju samakujulisi sõnu - perekond, sõpruskond, naabruskond, kogukond, ühiskond - mis kõik märgivad eri tasanditel ühiselt tegutsevaid inimesi. See on meie jõud ja tugevus, mida peame võimalikult hästi ära kasutama.

Illustreerivaid küsimusi:

1. Kuidas teha koostööd oma kogukonnas, kogu riigis ja välismaalgi?
2. Kuidas saaksid Eesti riik ja rahvas paremini koostööd teha välismaal elavate eestlastega ja vastupidi? Hinnanguliselt 150 – 200 000 eesti rahvusest või eesti juurtega inimest elab püsivalt väljaspool Eestit. Suur osa neist on ühinenud ligi 600 eesti organisatsiooni. Need inimesed on Eestile tähtis ressurss ja Eesti on neile tähtis ressurss. Välismaal elavaid eestlasi nii idas kui läänes on vaid osaliselt suudetud liita Eesti arengu ja kultuuriruumiga.
3. Kuidas toetada kohalike kogukondade teket?

Loe edasi ...

MAJANDUS

Lähiajalugu Eesti majanduses

Allikas: www.estonica.org

Valuutakomitee süsteem

Valuutakomitee süsteem ei jätnud majanduspoliitika valikul just eriti palju võimalusi. Alates reformi algusaegadest liberaliseeriti nii kaupade ja teenuste kui ka raha ja kapitali liikumine. Üks argument, mis rääkis avatud majanduse kasuks, on kohaliku turu väiksus (Eestis on alla 1,4 miljoni elaniku). Majanduslangus ja kohaliku elanikkonna madal ostujõud sundisid Eesti ettevõtteid eksportima suure osa oma toodangust.

Ostujõu pariteediga võrreldes alaväärtustatud kroon aitab kaasa madalatele tootmiskuludele ja soodustab välisinvesteeringuid.

Loe edasi ...

MAJANDUS

Lähiajalugu Eesti majanduses

Allikas: www.estonica.org

Rahareform muutuste olulise mõjutajana
Autor: Peeter Langovits

Eestis 1991. aasta augustis taastatud iseseisvus tõi kaasa mitmed muudatused majanduse institutsionaalses raamistikus, kuid vaatamata sellele kuulus Eesti siiski endiselt rublatsooni.
1992. aasta esimestel kuudel leidis aset suur hinnatõus, mis tulenes sama aasta alguses Venemaal tõusnud toormaterjalide hindadest. Kütuste ja muude materjalide hinnad tõusid mitu korda. Suur osa Eesti tööstuses kasutatavatest toormaterjalidest imporditi Venemaalt ja seepärast tõi sealne hinnatõus Eestis kaasa hindade sunnitud liberaliseerimise ja järsu hinnatõusu (1992. aastal oli inflatsioon 1076%).

1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon, oli majanduse ümberkujundamisel üks olulisemaid pöördepunkte.

Loe edasi ...

EUROLE ÜLEMINEK

OECD üksusejuht: euro kasutuselevõtt on Eestile vajalik

Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) majandusosakonna riigiülevaadete üksuse direktori Andrew Deani sõnul on euro kasutuselevõtt Eestis vajalik, kuid selle teostamine 2011. aastaks nõuab tõsist pingutust.

Loe edasi ...

Ilves suurettevõtjatele: ilma eurota me kriisist välja ei tule

President Toomas Hendrik Ilves ütles täna suurettevõtjatega kohtudes, et euro pole imerohi, aga ilma eurota ei tule me kriisist välja.

Riigipea sõnul on eurole üleminekuks vajalike kriteeriumite täitmine kogu ühiskonna suur eesmärk, teatas presidendi kantselei.

Loe edasi ...

VALIMISED

Suurimad demokraatlikud valimised kestavad kuu aega

Allikas: epl.ee
Autor: Kaivo Kopli

Mitmes etapis toimuvad valimised võivad tuua Indias võimule nõrga koalitsioonivalitsuse

Maoistlike mässuliste rünnakute ägenedes ja majandusraskuste süvenedes oli eile 140 miljonil ja edaspidi kuni mai keskpaigani veel 574 miljonil indialasel võimalus hääletada valimistel, mille tulemusena ei pruugi esile kerkida selget võitjat.

Analüütikute sõnul on populaarsusuuringud Indias märkimisväärselt ebatäpsed ja valimistulemuste ennustamine raske, läveküsitlused on aga keelatud. Valitsev paremtsentristliku Kongressipartei juhitav koalitsioon edestavat peamise opositsioonipartei, natsionalistliku Bharatiya Janata ümber koondunud allianssi, kuid ilmselt on kummalgi suurel vaja võimulepääsemiseks väiksemaid. Võimatu pole ka nn kolmanda rinde valitsus, mis koosneks kommunistidest ja piirkondlikest parteidest.

Loe edasi ...

KODAKONDSUS

Mis on Euroopa Liidu kodakondsus?

Allikas : meis.ee

Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust, kuid ei asenda seda - see tähendab, et Euroopa Liidu kodakondsus ei ole omaette kodakondsus, vaid käib kaasas üksnes liikmesriigi kodakondsusega. Ainult Euroopa Liidu kodanik ei ole võimalik olla.

„Euroopa kodakondsuse” mõiste sündis 1992. aastal vastu võetud Maastrichti lepinguga. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, siis on ka Eesti kodanikel õigus osaleda liidu poliitilises ja ühsikondlikus elus.

Loe edasi ...

VALIMISED

Голосование
Näidisõppetunni materjal

Allikas: deliberating.org

Kas hääletamine demokraatlikus riigis võiks olla kohustuslik?

Должно ли голосование в нашей демократической стране быть обязательным?

ДА – Аргументы в поддержку вопроса для обсуждения

1. Во многих демократических странах от граждан требуется выполнение многих вещей, которых требуют общественные интересы, таких как уплата налогов, отправление детей в школу и выступление в роли членов суда присяжных. Голосование является таким же важным требованием.

2. Демократия основана на принципе участия каждого гражданина в работе на общее благо и ответственности за это. Если демократия означает государство, избранное народом, то тогда способность быть хорошим гражданином означает активное участие в выборе тех, кто будет представлять тебя.

3. Существуют убедительные, множественные доказательства того, что там, где оно принято, обязательное голосование повышает активность участия избирателей в голосовании, особенно среди бедных и менее образованных людей.

Loe edasi...


НЕТ – Аргументы против вопроса для обсуждения

1. Люди должны иметь право отказаться от участия в политике. Также как право свободы слова подразумевает право молчать, право на участие в голосовании должно включать в себя право НЕ голосовать.

2. Попытки заставить людей участвовать в выборах, которые они считают обманными или бессмысленными, порождают цинизм по отношению к демократическим процессам и означают предательство основных демократических принципов.

3. Обязательное голосование требует всеобъемлющих и централизованных баз данных, содержащих информацию о гражданах. Сегодня, когда компьютеры и информационные базы данных могут рассказать о человеке так много, децентрализация контроля над избирательной информацией является важным средством защиты граждан от все более усиливающейся власти центрального правительства.

Loe edasi...

MJANDUSPOLIITIKA

Majanduskriisis on kõige raskem toime tulla vaestel riikidel

Autor: Ando Leps, õigusteadlane

Tavaliselt mõeldakse majanduskriisi all majanduse sisevastu­olude erakordset teravnemist, mille tagajärjel ilmnevad seisaku, tagasilanguse ja laostumise nähtused kogu majanduselus.

Esimene ülemaailmne majanduskriis tekkis 1847. a. 19. sajandi raskeim majanduskriis puhkes 1873, pikim oli Euroopa 1870.–1890. aastate põllumajanduskriis. Kõige purustavam jõud oli aga USA panganduskriisist alguse saanud 1929.–1933. aastate ülemaailmsel majanduskriisil, mis avaldas väga negatiivset mõju ka Eesti majandusele, eriti tööstusele, mis väliskaubanduse ja -investeeringute kaudu oli integreerunud maailmamajandusse. Kriisiolukorras kasvasid tollipiirangud, sest iga riik püüdis oma majandust kaitsta, mis viis protektsionismi ja isevarustamiseni.
Maailmakaubanduse kokkuvarisemise tagajärjel langes kõige rohkem eksporttootmisharude toodang. Eesti väliskaubanduse käivet aastatel 1929–1934 iseloomustavad järgmised arvud (mln kroonides): 1929 – 240; 1930 – 195; 1931 – 132; 1932 – 79; 1933 – 84; 1934 – 124; 1935 – 149.


Loe edasi...

KODANIKUÜHISKOND

Помоги себе сам

Allikas: rus.greengate.ee

Заботиться о себе и о своем здоровье можно по-разному. Один из нескольких вариантов – это забота и бережное отношение к природе, к окружающей природной среде, которая находится вокруг человека повсюду.
Это и воздух, которым мы дышим.
Это и вода, которую мы пьем и используем для приготовления пищи.
Это и земля, почва, на которой выращиваем овощи и другие растения, используемые в пищу.
Это и лес, парки, в которых мы ходим отдохнуть и развеяться от тяжелых мыслей.
Это и животные, дикие и домашние, с которыми мы общаемся на разных языках в зоопарке или дома.
Есть и много чего другого в природе, что нам нужно и важно.

Loe edasi...

KODANIKUÜHISKOND

Vabatahtliku tegevuse olukord Eestis

Siseministeeriumi koordineerimisel elluviidav kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010 toetab ja edendab muuhulgas vabatahtlikku tegevust. Arengukava näeb ette meetmed vabatahtliku tegevuse tunnustamiseks ja väärtustamiseks, samuti võimalused vabatahtlikuks tegevuseks soodsama keskkonna loomiseks ning huvigruppide vahelise koostöö ja võrgustikutegevuste edendamiseks.

Arengukava raames on juba tehtud ja teoksil järgmist:

* Igal aastal tähistatakse 5. detsembrit - rahvusvahelist vabatahtlike päeva - üleriigilise vabatahtlike tunnustamisüritusega, mille patrooniks on Vabariigi President.
* Valminud on Vabatahtlike Värav www.vabatahtlikud.ee.
* 2008. aasta sügisel toimus teavituskampaania. Eesti Päevalehe vahel ilmus temaatiline vaheleht ning toimusid infopäevad Eesti eri paigus.
* Korraldatud on mitmeid koolitusi nii alustavatele kui juba kogenud vabatahtlike juhendajatele.
* 2008. aasta kevadel toimus Tartus III vabatahtliku tegevuse foorum.
* Eesti on esindatud Euroopa Vabatahtlike Keskuse liikmete ridades www.cev.be.
* Koostatakse vabatahtliku tegevuse head tava ning "vabatahtliku passi" - töövahendit vabatahtliku tegevuse käigus saadud kogemuste kirjeldamiseks.
* 2009. aastal viiakse läbi uuring vabatahtlikus tegevuses osalemisest.

KODANIKUÜHISKOND

Mis on vabatahtlik tegevus


Kas teate, et neljandik Eesti elanikkonnast pühendab osa oma vabast ajast vabatahtlikule tegevusele? Millega on tegemist?

Vabatahtlikul tegevusel on kolm peamist tunnust:

1. tegevus toimub vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt;
2. tegija ei saa rahalist ega materiaalset tasu, kuigi võib saada palju kasu ning tänutäheks ka kingitusi;
3. tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks.

Eesti vabatahtliku tegevuse arengukavas aastateks 2007-2010 on vabatahtliku tegevuse määratlus sõnastatud selliselt:

Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.

LÕIMUMINE

Eesti lõimumiskava 2008 – 2013

Allikas: osalusveeb.ee

Mis on lõimumine?

Lõimumine kujutab endast sõbralikku ja turvalist koosolemist, mis põhineb erinevate ühiskonnagruppide vastastikusel aktsepteerimisel ja lugupidamisel.

Lõimumine leiab aset siis, kui kõigil Eesti elanikel on võrdne huvi, soov ja võimalused panustada riigi arengusse ja osaleda ühiskonnaelus sõltumata rahvusest ning emakeelest.
2007. aastal jõudis lõpule riiklik programm „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007“. Järgneva kuue aasta jooksul on riikliku lõimumispoliitika aluseks „Eesti lõimumiskava 2000- 2013.

Lõimumiskava on nii strateegiaks kui tegevuskavaks valitsusasutustele ja teistele institutsioonidele lõimumisvaldkonnas.

Kuidas seda koostati?

Lõimumiskava koostamisega tehti algust 2005. aasta detsembris kui minister Paul-Eerik Rummo esitas Vabariigi Valitsusele Lõimumiskava koostamise lähteülesande.

Loe edasi ...

AVALIK SEKTOR

Riigimetsas algas raierahu ja metsaistutushooaeg

Allikas: greengate.ee

Seitsmendat aastat järjest algas riigimetsas lindude pesitsusajal kestev kevadsuvine raierahu, mis kestab 15. juunini. Käima läks ka metsauuendushooaeg, mille jooksul istutab RMK riigimetsa enam kui 10 miljonit uut puud, kirjutab RMK.

RMK töötajad korraldavad raierahu perioodil metsaistutuse, noorendike hooldamise, metsasihtide puhastamise ja elektriliinide kaitsetsoonide hooldustööde läbiviimist. Nende tööde tegemiseks on RMK sõlminud lepingud 350 füüsilise isiku ning 175 ettevõtte ja FIE-ga. Samuti osaleb metsauuendustöödel üle 300 RMK töölise.

„Inimeste huvi metsatöid teha on tänavu erakordselt suur, mis võimaldab RMK-l hoolimata finantsiliselt keerulisest ajast kõik planeeritud metsauuendustööd ka ära teha,“ ütles RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu.

Loe edasi ...

MJANDUSPOLIITIKA

Valitsuse maksukultuur

Kuidas on maksud ja valitsuskultuurid on seotud ning kuidas nad mõjutavad ühiskonna arengut.

Allikas: Paul Tammert, paultammert.wordpress.com

Maksud on riikluse teostamise vältimatu osa. Riigi võimekus koguda makse ja kasutada laekunud vahendeid püstitatud eesmärkide saavutamiseks on läbi aja ja ruumi määranud paljude riikide ja tervete tsivilisatsioonide saatuse. Maksukoormus muudab majandusprotsessis osalevate isikute käitumisloogikat ja see omakorda mõjutab kogu ühiskonna arengut. Veelgi enam mõjutab seda aga laekunud tulu kasutamine.



ISIKUKESKSED - TURUMAJANDUST EDENDAVAD MAKSUD

Läbi ajaloo on olnud tavaks korrata väidet, et: „Inimene on vaba vaid siis, kui tema nime ei ole üheski maksukohustuslaste nimekirjas“.

Loe edasi...

DEMOKRAATIA

Demokraatlikud otsustusmudelid – rohi võõrandumise vastu

Andres SiplaneAndres Siplane
Tallinna Ülikooli doktorant

Allikas: Riigikogu Toimetised

Et kodanikud oma riiki ikka tõsiselt võtaksid, tuleb kasutada mitmesuguseid demokraatlikke otsustusmudeleid ja -meetodeid.

Olukorras, kus kõiki demokraatiaid vaevab võõrandumine, usaldamatus ja madal valimisaktiivsus, on loomulik, et hakatakse otsima uusi või taaselustama vanu demokraatia instrumente. On enesestmõistetav, et kui esindusdemokraatial on käes halvad ajad, otsitakse abi ka demokraatiatelje teisest otsast ehk otsesest demokraatiast.

Loe edasi...

DEMOKRAATIA

Kuumad uudised ühiskonnas

Bulgaaria parlament muutis valimisseadust

Allikas: postimees.ee

Bulgaaria parlament tegi täna valimisseadusesse rea muudatusi, muu hulgas tõsteti parteiliitude valimiskünnist parlamenti pääsemiseks.

Kahest või enamast parteist koosnevad liidud peavad nüüd parlamenti pääsemiseks senise 4,0-protsendilise toetuse asemel koguma 8,0 protsendi valijate toetuse. Üksikparteid vajavad valimiskünnise ületamiseks endiselt vähemalt neljaprotsendilist toetust.

Parempoolse opositsiooni hinnangul on valimiskünnise tõstmine katse tõkestada hiljuti moodustatud parempoolse parteideliidu pääsu parlamenti. Demokraadid Tugevama Bulgaaria Eest (DSB) ja Demokraatlike Jõudude Liit (UDF) kogusid hiljutises küsitluses kokku 7,3-protsendise toetuse.
Loe edasi...

DEMOKRAATIA

Kuumad uudised ühiskonnas

Kommunistide valimisvõit andis tõuke vägivaldsetele demonstratsioonidele Moldovas.

Moldova opositsioon ei aktsepteeri häälte ülelugemist
Allikas: postimees.ee
Moldova opositsiooni esindajad kinnitasid, et kommunistide võiduga lõppenud valimised olid võltsitud, kuid nad ei näe mõtet häälte ülelugemisel ja nõuavad hoopis uusi valimisi, kirjutas Interfax.

Opositsioon on veendunud, et 5. aprilli valimisi võltsiti kommunistliku partei kasuks, teatas pressikonverentsil liberaaldemokraatliku partei juht Vlad Filat.

Filati sõnul oli valijate nimekirjades näiteks ammu surnud inimesi, välismaal elavaid inimesi ja alaealisi.

Liberaalide Partei, Liberaaldemokraatlik Partei ja Meie Moldova ei võta seetõttu osa ka homsest häälte ülelugemisest, milleks kohustas riiki valimiste järel Moldova konstitutsioonikohus.
Opositsiooni sõnul ei paljasta häältelugemine vigu nimekirjades ning raiskab rahva raha.

Loe edasi ...

DEMOKRAATIA

Demokraatia

Allikas: Vikipeedia

Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Sõna tuleneb vanakreeka keelest: δημοκρατία, mis koosneb tüvedest δημος ('rahvas', 'hulk') ja κρατος ('võim', 'valitsus'). Demokraatia on niisiis rahva võim.

Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes, sh juhtimiseks vajalikud privileegid on teatud juhul sünnipärased või antakse mõne mittevalitava koosluse, näiteks kiriku poolt.

Demokraatial on ajalooliselt ja ka kaasajal mitmeid erinevaid esinemisvorme. Ka on kriteeriumid, mille alusel riigikorda demokraatiaks peetakse, aja jooksul muutunud. Lisaks riikidele on demokraatliku juhtimise põhimõtted rakendatavad ka muude organisatsioonide puhul.

Demokraatiaid võib liigitada näiteks järgnevatel alustel:

* Kes saab valida/hääletada;
* kes saab kandideerida;
* milline on valimise/hääletamise viis;
* milline on riigijuhtimise struktuur; kes, kuidas ja millistes punktides saab otsustamist mõjutada;
* mida loetakse riigi pädevuses olevaks;
* kes osalevad millistes hääletustes.

Tavalisimaks tänapäeva demokraatlikeks nimetatavate riikide puhul on esindusdemokraatia – riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega.
Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada.

Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks.

Muidu on otsedemokraatia iseloomulik väikestele gruppidele ja kogukondadele.
Tänapäeva infotehnoloogia vahenditest (eeskätt Internet) loodavad mõned poliitikud abinõu otsedemokraatia meetodite laialdasemaks rakendamiseks ka suurtes ühiskondades.
Loe edasi...

Inimõigused

Inimõigusaktiviste kaitstes

Allikas: Euroopa Komisjon Eestis

EL tähistab 7.-8.oktoobril 2008a ÜRO inimõiguste deklaratsiooni aastapäeva dissidente meenutades.

Tuneesia ajakirjanik Souhayr Belhassen on võidelnud inimõiguste kaitsmise eest juba rohkem kui kolm aastakümmet. Nende aastate jooksul on erariietes politseiametnikud teda korduvalt rünnanud. Tema telefone on pealt kuulatud, tema posti loetud, tema nädalaleht kinni pandud. Ühel hetkel saadeti ta isegi riigist välja.

Kõlab küll kohutavalt, kuid tema lugu ei ole erakordne. Dissidendid üle kogu maailma võtavad suuri riske, et anda teada inimõiguste rikkumistest. Paljudel juhtudel maksavad nad selle eest oma eluga.

Inimõiguste ülddeklaratsiooni 60. aastapäeva tähistamiseks meenutab EL inimõiguste kaitsjaid kogu maailmas.
Belhassen, kes on nüüd inimõiguste liigade rahvusvahelise föderatsiooni president, on üks 27 prominentsest inimõigusaktivisitdest, kes on kutsutud 7.-8. oktoobril Euroopa Parlamendis korraldatavale konverentsile.

Enamik eurooplasi on ülddeklaratsioonist kuulnud, kuid nad ei pruugi teada, et 2008. aastal on aastapäev ka ühel teisel inimõigustega seotud sündmusel: 1998. aastal võeti vastu ÜRO inimõiguste kaitsjate deklaratsioon.
Selle dokumendiga tunnustatakse inimõigusaktivistide töö tähtsust ja õiguspärasust, samuti vajadust nende paremaks kaitsmiseks.

2004. aastal järgis Euroopa Liit ÜRO eeskuju ja avaldas juhised, mis julgustavad ELi liikmesriike ohus olevate aktivistide kaitsmiseks rohkem ära tegema.

Kui inimõiguste ülddeklaratsioonile 10. detsembril 1948 alla kirjutati, vapustasid maailma ikka veel Teise maailmasõja õudused. Esmakordselt ajaloos kogunesid erinevad rahvad, et leppida kokku kõigile kehtiva õigluse, võrdsuse ja õiguse põhimõtetes.

Loe edasi ...

Inimõigused

Inimõigused üldiselt
Allikas: Riigiportaal www.eesti.ee

Inimõigused on:
* iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta;
* õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu.

Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel.

Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole.

Kellel on inimõigused:
* üksikisikutel, seega igal inimesel;
* inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid;
* rahval;
* inimkonnal.

Inimõigused on üldkehtivad, kodanikuõigused ja kohustused hõlmavad ainult riigi kodanikke. Rahvusõigused on ühest rahvusest isikutel, sõltumata nende kodakondsusest. Põhiõigused on põhiseadusega kõigile riigis elavatele inimestele tagatud õiguse

Inimõiguste Deklaratsioon

Vastu võetud ja välja kuulutatud 10. detsembril 1948 ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 217 A (III).

Artikkel 1
Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.

Artikkel 2
Igal inimesel peavad olema kõik selle deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, keelest, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust asjaolust. Samuti ei tohi vahet teha, lähtudes selle maa või territooriumi, kuhu isik kuulub, poliitilisest, õiguslikust või rahvusvahelisest seisundist, olgu siis tegemist sõltumatu, hooldusaluse, iseseisvusetu või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud maa või territooriumiga.

Artikkel 3
Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isiklikule turvalisusele.

Loe edasi...

ÕPITULEMUSED

Õpitulemused

Allikas: Ühiskonnaõpetuse ainekava gümnaasiumile

Gümnaasiumi lõpetaja:

· tunneb kaasaja ühiskonna kujunemise põhijooni, kaasaja ühiskonna struktuuri ning korralduspõhimõtteid;

· omab ülevaadet kaasaegse majanduse toimemehhanismidest;

· teab olulisi rahvusvahelisi organisatsioone;

· oskab iseloomustada riikidevahelise poliitilise, majandusliku ja kultuurilise suhtlemise põhimõtteid, nüüdisaegseid sotsiaalpoliitilisi süsteeme, kaasaja maailma põhiprobleeme ja arengutendentse;

· tunneb demokraatia reegleid, inim- ja kodanikuõigusi, Eesti Vabariigi põhiseadust ja “Kodakondsuse seadust” ning teisi olulisemaid õigusakte;

· oskab adekvaatselt määratleda oma kohta ja võimalusi kaasaja maailmas, töötada ja elada turumajanduslikus ühiskonnas, osaleda ühiskonnaelus, kaitsta oma huve ja õigusi;

· oskab koguda massimeediast sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, seda kriitiliselt hinnata, süstematiseerida ja kasutada.

ÜHISKONNA PROBLEEMTEEMAD

Arutlusteemad eksamil
Loetelu koostatud kogumiku põhjal: "Eksaminandile ühiskonnaõpetuse riigieksamist" Koostaja Savi, A. Kirjastus Argo.2009.

Kas üleilmastumine vähendab või suurendab riikide erinevusi?
Kas demokraatia on vähemuse võim enamuse üle?
Kas riik hoolib oma kodanikust?
Mida saan mina riigi heaks teha?
Kas infotehnoloogia = infoühiskond?
Mis on Eesti arengu jätkussuutlikkuse võti?
Kas Eesti on tähtsusetu väikeriik või Euroopa edukuse mudel?
Parlamendi roll riigis.
Kodanikuühiskond - jätkusuutlikkuse tagaja.
Kes tagab heaoluriigi?
Milles on erakonnad omavahel sarnased?
Kas riigi peamine sektor on avalik sektor või erasektor?
Varanduslik kihistumine - normaalne nähtus ühiskonnas...või?
Milline info kodanikule on oluline info?
Kas ajakirjandus on ühiskonnaelu peegel või arst?
Milline energiapoliitika tagab Eesti jätkusuutlikkuse?
Kas Eestis on turvaline elada?
Kas haridus tagab õnneliku elu?
Kas olla palgatööline või ettevõtte omanik?

Õppekirjandus

Õppematerjal
Eksamiks valmistumiseks soovitan järgmist õppekirjandust:

K. Olenko, A. Toots. Ühiskonnaõpetus: Gümnaasiumiõpik.– Tln: Koolibri, 2005.

M. Varik. Ühiskonnaõpetus: Ülesannete kogu ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistujale. –Tln: Koolibri, 2006.

Eesti Vabariigi põhiseadus.

Lisamaterjal õpetajale
M. Jõeorg, L. Kirsipuu, M. Kõrgmaa jt. Kodaniku käsiraamat. – Tln: MEIS, 2008.

L. Almann, R. Helme, H. Lahtein, T. Lainevee, H. Lill jt. Riigikaitseõpik. – Tln:
Kaitseministeerium, 2003.

Kodakondsuse seadus.

E. Maripuu, M. Oja, R. Raja, M. Somelar, S. Teplov, M. Varik. Inimene ja ühiskond:

Ühiskonnaõpetuse õppematerjal. – Tln: EAS, Briti Nõukogu, 2006.

Ühiskonnaõpetuse ainekava teemad

Teemad
Eksamitöö koostamise aluseks on „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava”. Eksamitöö ülesanded lähtuvad ühiskonnaõpetuse ainekavas esitatud nõuetest õpitulemustele gümnaasiumiastmes.
Eksaminandid peavad tundma Eesti Vabariigi ja Euroopa kaarti, oskama kasutada ainealaseid allikmaterjale, tabeleid, graafikuid, pilte informatsiooni leidmiseks, analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside esitamiseks, oma seisukoha kujundamiseks.

Nüüdisühiskond
Ühiskonna mõiste.
Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne
ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond).
Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid.

Demokraatia põhiprintsiibid ja –väärtused.
Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused.
Õigusriik. Avalik ja erasektor.

Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus.
Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond.
Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus.

Ühiskonna valitsemine
Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism.
Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad.
Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon.
Seadusandlik võim.
Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted.
Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu
Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse
põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid.

Ühiskonna majandamine
Ühiskonna majandusressursid. Riik ja majandus. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas. Turumajanduse toimimine. Tööturg. Tööhõive. Tööpuudus. Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil. Otsesed ja kaudsed maksud, maksukoormus. Inflatsioon. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted. Sisemajanduse kogutoodang.
Välismajanduspoliitika. Eksport-import. IMF.
Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Ühisraha euro. Ühisturgu tagava nelja vabaduse olemus ja toimimine argielus.

Indiviid ühiskonnas
Ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Üksikisik
turumajanduskeskkonnas. Vajadused ja tarbimine. Tarbijakaitse. Ühishüved ja erahüved.
Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal. Sotsiaalsed rollid : tööandja ja töövõtja, ettevõtja, omanik, tarbija. Haridus ja elukestev õpe. Indiviid ja riik.
Eesti Vabariigi põhiseadus. Inimõigused. Kodakondsus.
Kodanikuõigused ja –kohustused. Riigi- ja kodanikukaitse. Euroopa Liidu kodakondsus.

Kaasaja maailma mitmepalgelisus
Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Maailma mitmekultuurilisus.
Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Riikidevaheline koostöö.
Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Globaliseerumine kui protsess. Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine. Infotehnoloogia mõju maailma arengule.

Rahvusvaheline suhtlemine
Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid. Tähtsamad ülemaailmsed ja regionaalsed organisatsioonid (ÜRO, NATO, WTO, Euroopa Nõukogu, OSCE, Euroopa Liit). Euroopa integratsioon. Eesti riigi rahvusvaheline asend. Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid; valitsustevaheline koostöö. Julgeolekuriskid ja -poliitika.

Õppekava läbivad kohustuslikud teemad

Keskkond ja säästev areng.

Tööalane karjäär ja selle kujundamine.

Infotehnoloogia ning meedia.

Turvalisus.

Euroopa Sotsiaalharta

Euroopa Sotsiaalharta
Allikas : Riigiteataja.ee

PARANDATUD JA TÄIENDATUD EUROOPA SOTSIAALHARTA RATIFITSEERIMISE SEADUS
Seadus vastu võetud Eesti Vabariigi Riigikogu poolt 31. mail 2000. a
...
I osa
Lepingupooled tunnistavad, et nende tegevuse eesmärk, mille saavutamist tuleb taotleda kõigi asjakohaste riiklike ja rahvusvaheliste abinõudega, on luua tingimused, milles võib tulemuslikult rakendada järgmisi õigusi ja põhimõtteid:
1. Igaühel on võimalus teenida endale elatist vabalt valitud kutsealal.
2. Kõigil töötajatel on õigus õiglastele töötingimustele.
3. Kõigil töötajatel on õigus töötada ohututes ja tervislikes töötingimustes.
4. Kõigil töötajatel on õigus saada õiglast töötasu, mis on piisav neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme tagamiseks.
5. Kõigil töötajatel ja tööandjatel on õigus ühineda oma majanduslike ja sotsiaalsete huvide kaitseks üleriigiliste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
6. Kõigil töötajatel ja tööandjatel on õigus pidada kollektiivläbirääkimisi.
7. Lastel ja noortel on õigus saada erikaitset füüsiliste ja moraalsete ohtude eest.
8. Töötavatel naistel on õigus emaduse puhul saada erikaitset.
9. Igaühel on õigus saada vajalikku kutsenõustamist, aitamaks valida oma võimetele ja huvidele sobivat kutseala.
10. Igaühel on õigus kasutada talle sobivat kutseõppevormi.
11. Igaühel on õigus saada osa mis tahes abinõudest tulenevatest hüvedest, mis võimaldavad tema tervise kaitse parimal võimalikul tasemel.
12. Kõigil töötajatel ja nende ülalpeetavatel on õigus sotsiaalkindlustusele.
13. Kõigil piisavate elatusvahenditeta isikutel on õigus saada sotsiaal- ja meditsiiniabi.
14. Igaühel on õigus kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid.
15. Puuetega inimestel on õigus elada iseseisvalt, sotsiaalselt integreeruda ja võtta osa ühiskonna elust.
16. Perekonnal kui ühiskonna alusel on oma täieliku arengu kindlustamiseks õigus saada sotsiaalset, õiguslikku ja majanduslikku kaitset.
17. Lastel ja noortel on õigus saada sotsiaalset, õiguslikku ja majanduslikku kaitset.
18. Põhjendatud majanduslikest või ühiskondlikest kaalutlustest tulenevaid piiranguid arvestades on kõigi lepingupoolte riikide kodanikel õigus tegelda mis tahes teise lepingupoole territooriumil mis tahes tulundustegevusega võrdsetel alustel selle kodanikega.
19. Lepingupoole kodanikest võõrtöötajatel ja nende perekondadel on õigus saada kaitset ja abi mis tahes teise lepingupoole territooriumil.
20. Kõigil töötajatel on õigus võrdsetele võimalustele ja võrdsele kohtlemisele töö- ja kutseküsimustes soost sõltumata.
21. Töötajatel on ettevõtte kohta õigus saada informatsiooni ja konsultatsiooni.
22. Töötajatel on õigus osaleda ettevõtte töötingimuste ja töökeskkonna tingimuste kindlaksmääramisel ja parandamisel.
23. Igal vanuril on õigus saada sotsiaalset kaitset.
24. Kõigil töötajatel on õigus kaitsele töösuhte lõpetamise korral.
25. Kõigil töötajatel on õigus oma nõuete kaitsele tööandja maksejõuetuse korral.
26. Kõigil töötajatel on õigus väärikale kohtlemisele töökohal.
27. Kõigil perekondlike kohustustega isikutel, kes töötavad või soovivad tööle asuda, on õigus seda teha, ilma et neid diskrimineeritaks, ning vältides niivõrd kui võimalik vastuolu nende töö- ja perekondlike kohustuste vahel.
28. Töötajate esindajatel töökohtadel on õigus kaitsele nende huve riivava tegevuse vastu ning oma ülesannete täitmiseks vajalikele soodustustele.
29. Kõigil töötajatel on õigus saada kollektiivsete koondamiste puhul informatsiooni ja konsultatsiooni.
30. Igaühel on õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest.
31. Igaühel on õigus eluasemele.

Loe edasi ...

HEAOLUÜHISKOND

Heaoluühiskond

Allikas: Vikipeedia

Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus.

Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv.

Loe lisaks

Heaoluühiskond hävitab end ise
Tarvo Toomes

Sajand-poolteist tagasi, kui enamik inimesi Euroopas ja Põhja-Ameerikas elas maal ja end talupidamisest elatas, sündis igas perekonnas palju lapsi. Lapsi oli vaja, et talus oleks tööjõudu vajalike tööde tegemiseks ja et nad hoolitseksid oma vanemate eest, kui viimased enam tööjõulised polnud.

Maal kasvavale lapsele sai varakult selgeks töötegemise vajadus.

Loe edasi...

Maailmapilk: Nii sündis Soome heaoluühiskond
05.12.2003
Esko Ollila,
Allikas: Postimees.ee

Esko Ollila,Soome Panga endine asepresident arutleb, kuidas on kulgenud praegu nii eduka ja hästi elava Soome sotsiaalne ja majanduslik arengutee.

Soome heaoluühiskonna sündi mõjutasid viimase ilmasõja tekitatud rahvuslik üksmeel ja aineline puudus. Maa oli kurnava sõja järel puruvaene. Sadade tuhandete hukkunute, võitluses langenute ja sõjainvaliidide peredes valitses viletsus ja kaitsetus. 420 000 kodust ilma jäänud karjalast tuli ümber asustada ja sõjaveteranidele oli vaja leida tööd.

Loe edasi...

VÕIM

Jätkusuutlik valitsemine ja võim

Allikad:
Vikipeedia,
Olenenko, Toots. Ühiskonnaõpetus.

Jätkusuutlik valitsemine

Valitsemine on tihedalt seotud võimu kasutamisega. Võim tähendab aga võimulolijate tahte ning otsuste pealesurumist ka teistele. Võimulolijad ei saa aga valitsetavate arvamust siiski täielikult eirata, sest terrori abil on nüüdismaailmas üha raskem võimul püsida. Järelikult peab võim korraldama valitsemist niimoodi, et rahvas võimu tunnustaks ning võimu kehtestatud reegleid ja seadusi täidaks.

Võim

Võim on inimese võime sundida oma tahet peale teistele inimestele (Max Weber).

Võim on sotsiaalne ressurss, mis on peaaegu igas inimsuhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene ja grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine.

Mõjuvõimu saab defineerida kui inimese võimet veenda teisi järgima tema tahet ning ta põhineb peamiselt isiklikel omadustel ja vähem sotsiaalsel staatusel. Tihti on mõjuvõimsal inimesel mingi eriline talent või erilised teadmised või on ta lähedalt seotud mõne autoriteetse inimesega.

Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta.
Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täitevvõim ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega.
See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule.
Seadsusandliku võimu ülesanne on ka täidesaatva võimu järelvalve ja kontroll.

Poliitika, politoloogia, ideoloogia

Politoloogia
Allikas: Vikipeedia
Politoloogia on teadus, mis uurib võimu ja valitsemise vorme, poliitilisi süsteeme ja ideoloogiaid. Politoloogia tegeleb režiimide, liikumiste ja ideoloogiate uurimisega.
Loe edasi...
Vaata ka õp Rait Rodi õppematerjale

Ideoloogia
Allikas: Vikipeedia
Ideoloogia on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, väärtusi, hoiakuid jne). Mõistet "ideoloogia" kasutatakse mitmes tähenduses, millest mõned on neutraalsed, mõned väärtustavad või hinnangulised.
Loe edasi...

Poliitika
Allikas: Vikipeedia
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Loe edasi...