MJANDUSPOLIITIKA

Majanduskriisis on kõige raskem toime tulla vaestel riikidel

Autor: Ando Leps, õigusteadlane

Tavaliselt mõeldakse majanduskriisi all majanduse sisevastu­olude erakordset teravnemist, mille tagajärjel ilmnevad seisaku, tagasilanguse ja laostumise nähtused kogu majanduselus.

Esimene ülemaailmne majanduskriis tekkis 1847. a. 19. sajandi raskeim majanduskriis puhkes 1873, pikim oli Euroopa 1870.–1890. aastate põllumajanduskriis. Kõige purustavam jõud oli aga USA panganduskriisist alguse saanud 1929.–1933. aastate ülemaailmsel majanduskriisil, mis avaldas väga negatiivset mõju ka Eesti majandusele, eriti tööstusele, mis väliskaubanduse ja -investeeringute kaudu oli integreerunud maailmamajandusse. Kriisiolukorras kasvasid tollipiirangud, sest iga riik püüdis oma majandust kaitsta, mis viis protektsionismi ja isevarustamiseni.
Maailmakaubanduse kokkuvarisemise tagajärjel langes kõige rohkem eksporttootmisharude toodang. Eesti väliskaubanduse käivet aastatel 1929–1934 iseloomustavad järgmised arvud (mln kroonides): 1929 – 240; 1930 – 195; 1931 – 132; 1932 – 79; 1933 – 84; 1934 – 124; 1935 – 149.


Loe edasi...