MINU EESTI

ÜHISKONNAELU PROBLEEMID

1. mail toimuvatel mõttetalgutel arutletakse Avatud Ruumi vormis mitmetel ühiskonnaelu teemadel. Alljärgnevalt on ära toodud Minu Eesti meeskonna poolt väljapakutud arutlusteemad, mis sobiks ka ühiskonnaõpetuse raames arutluseks.

1.Kodu, pere ja järelkasv

Inimsuhted tuginevad vastastikusele usaldusele ja toele. Me peaksime saama need väärtused kaasa kodunt, maast-madalast. Kui lapsepõlves tunneme vanemate armastust ja toetust, siis suureks saades oskame hoolida teistest inimestest ning toetada oma vanemaid. Vajame ühiskonna toetust selleks, et Eestimaa peredes oleks head suhted ja vanemad saaksid töö kõrvalt aega, et pühenduda ka lastele.
# Kuidas oleks lapsi rohkem?
# Kuidas tagada kõigile lastele turvaline elu?
# Kuidas säilitada oma esivanemate traditsioone ja väärtusi?


Loe edasi ...

2.Turvalisus ja hoolivus

Turvatunne algab inimesest. Kui tunneme end turvaliselt, siis suudame aidata ka neid, kes on oma julgeoleku või laiemalt vaadates homse päeva pärast mures. Ühine turvatunne tekib ja areneb pidevalt, igaühe panus tugevdab tervikut ja ärgitab jälle kedagi turvalisusesse panustama. Nii tekib meid kõiki rahustav turvatunne - valmisolek pättidele vastu astuda, soov teenida kaitseväes ja aidata neid, kelle sotsiaalne turvalisus on majandustuulte pöörises murenema hakanud.

Illustreerivaid küsimusi:

1. Kuidas aidata neid, kes ei ole ühiskonnaellu aktiivselt kaasatud?
2. Kuidas tagada, et keegi ei jääks mures ja hädas üksi?
3. Kuidas hoida ja kaitsma meist nõrgemaid?

Loe edasi ...

3. Valitsemiskultuur

Sõna "minister" ajalooline tähendus on "teenija", kuigi meil kiputakse valitsust hoopis "valitsejana" nägema. Tegelikult pole vahet, mõlemad tõlgendused on halvad. Valitsejat vaataksime kahtlustavalt altkulmu ning teenijale põlglikult ülevalt alla. Valitsemiskultuur paraneb Eestis ainult siis, kui valijate ning valitavate suhe areneb uuele tasandile, kus peamiseks märksõnaks on koostöö. Ainult nii usaldavad inimesed nii poliitikuid kui ametnikke ja viimased omakorda teavad, et inimeste soovid ja soovitused on põhjendatud ning õiglased.

Illustreerivaid küsimusi:
1. Kuidas saaks parandada valitsemiskultuuri? Kas saame ise muuta valitsemiskultuuri sellega, et oleme rohkem kursis sellega, mis toimub ja räägime kaasa? Peaksime saama uskuda, valimistel antud hääled on olulised ja toovad kaasa muutuse.
2. Kuidas teha inimestele seadused arusaadavaks?
3. Kuidas inimesed kaasata valitsemisse?

Loe edasi ...

Väärtused ja kultuur

Iga rahvuse eneseteadlikkuse alus on tema kultuur. Me kanname endas emapiimaga saadud väärtusi, mille põhjal hindame iga uut kogemust. Need väärtused võivad ajas muutuda ja areneda, kuid jäävad oma põhiolemuselt ikka samaks. Just nii püsivad vaimsed väärtused, areneb kultuur ja tekib ka teistel võimalus oma juurte juures püsida. Mida tugevam on kultuur ja kultuursem rahvas, seda lihtsam on teisi kultuure tundma õppida ja erinevuste taga ühisosi näha.

Illustreerivaid küsimusi:

1. Kuidas meie põhiväärtusi nähtavamaks ja toimivaks muuta?
2. Kuidas rikastada meie igapäevast elu kultuuriga? Teatritest on mõneti saanud valitute privileeg, raamatukogude külastus on langenud ja ajalehti loetakse ka vähem.
3. Kuidas vaimsete väärtus tähtsustamiseks paremini kasutada ära raamatukogusid ja muuseume?
4. Kuidas peatada kaugenemine iidsetest maaharimise tarkustest?

Loe edasi ...

Ühistegevus ja koostöö

Eestis on suuri asju alati tehtud koos. Külaühiskonnas tuldi raskemate tööde pärast kokku talgutele, kus kõik aitasid kõiki, rahvusliku ärkamise ajast tuleme koos laulupidudele, oleme seisnud ühises Balti ketis ja koristanud prügi. Me usume ja tunneme, et koos teeme paremini ning ümbritsevad inimesed hoolivad meist. Meil on palju samakujulisi sõnu - perekond, sõpruskond, naabruskond, kogukond, ühiskond - mis kõik märgivad eri tasanditel ühiselt tegutsevaid inimesi. See on meie jõud ja tugevus, mida peame võimalikult hästi ära kasutama.

Illustreerivaid küsimusi:

1. Kuidas teha koostööd oma kogukonnas, kogu riigis ja välismaalgi?
2. Kuidas saaksid Eesti riik ja rahvas paremini koostööd teha välismaal elavate eestlastega ja vastupidi? Hinnanguliselt 150 – 200 000 eesti rahvusest või eesti juurtega inimest elab püsivalt väljaspool Eestit. Suur osa neist on ühinenud ligi 600 eesti organisatsiooni. Need inimesed on Eestile tähtis ressurss ja Eesti on neile tähtis ressurss. Välismaal elavaid eestlasi nii idas kui läänes on vaid osaliselt suudetud liita Eesti arengu ja kultuuriruumiga.
3. Kuidas toetada kohalike kogukondade teket?

Loe edasi ...