DEMOKRAATIA

Demokraatia

Allikas: Vikipeedia

Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Sõna tuleneb vanakreeka keelest: δημοκρατία, mis koosneb tüvedest δημος ('rahvas', 'hulk') ja κρατος ('võim', 'valitsus'). Demokraatia on niisiis rahva võim.

Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes, sh juhtimiseks vajalikud privileegid on teatud juhul sünnipärased või antakse mõne mittevalitava koosluse, näiteks kiriku poolt.

Demokraatial on ajalooliselt ja ka kaasajal mitmeid erinevaid esinemisvorme. Ka on kriteeriumid, mille alusel riigikorda demokraatiaks peetakse, aja jooksul muutunud. Lisaks riikidele on demokraatliku juhtimise põhimõtted rakendatavad ka muude organisatsioonide puhul.

Demokraatiaid võib liigitada näiteks järgnevatel alustel:

* Kes saab valida/hääletada;
* kes saab kandideerida;
* milline on valimise/hääletamise viis;
* milline on riigijuhtimise struktuur; kes, kuidas ja millistes punktides saab otsustamist mõjutada;
* mida loetakse riigi pädevuses olevaks;
* kes osalevad millistes hääletustes.

Tavalisimaks tänapäeva demokraatlikeks nimetatavate riikide puhul on esindusdemokraatia – riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega.
Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada.

Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks.

Muidu on otsedemokraatia iseloomulik väikestele gruppidele ja kogukondadele.
Tänapäeva infotehnoloogia vahenditest (eeskätt Internet) loodavad mõned poliitikud abinõu otsedemokraatia meetodite laialdasemaks rakendamiseks ka suurtes ühiskondades.
Loe edasi...